Kätised Pisivanaemale

Eelmisel nädalal käisin Pisivana juures.
Otseloomulikult eputasin ma seal ka oma soojade kätistega. Vanaema arvates, olid need toredad küll, kuid talle meeldiks natuke teistsuguseid - pikemad ja pöialt ei oleks ka vaja. Et vanaemal on sünnipäev tulemas ja ta nii oskuslikult tellimuse tegi, siis haarasin mööda minnes öeldud lausest hetkega kinni. Uurisin mis on täpsed vajadused pikkuse osas ja kas on värvieeliseid jne. 

Plaanisin küll teha triibulisest sokilõngast, kuid kuna ma olen jätkuvalt tõbine ja seetõttu kodune ning kodus sobivat lõnga ei ole, siis tegin sellest, mis on. Kodus oli sinist, rohelist, punast ja halli-musta-valgekirjut. Kuna esimesed värvid vajaks kandmisel suuremat sobitamist, siis valisin viimase. Sobiks see ka kõigega ju kokku. Tüüpeestlaslikult hall :)

Kasutasin Karnaluksist ostetud lõnga Red Heart Detroit.
100% Akrüül (vanaema tahtis küll villaseid, aga kui need mis tegin sobivad, siis teen jõuluks villased ka)
Vardad lõnga juures 4-4,5. Mina kudusin 3,5 varrastega.
Igal vardal 10 silma.

Kudusin suhteliselt pika 2/2 sooniku, siis vaheldumisi parem-pahem. Jätsin ka pöidlaaugu, et kui soov on, siis saab kasutada, kui ei taha, siis võib toru ka lihtsalt ümber randme hoida. Lõpu tegin 1/1 sooniku, et kätis kenasti käe ümber hoiaks.
Lisasin LepaTriinud ning vasemale tikkisin toreduse pärast mõned pärlid. Palju ei pannud, sest tegu on siiski praktiliste soojahoidjatega.

Käes on need mugavad ja toas käimiseks parajalt soojad.
Loodan, et vanaema ka rahule jääb.

Kuidas Only'st sai Lepa Triin

Eelmisel aastal üritasin sedasama mantlit korduvalt enda jaoks söödavamaks teha. Tookord teppisin õmblustesse lilla lõngaga, kord paksema, siis jälle peenema. kudusin juurde ka lilla salli-müsi komplekti aga need ei teinud ka asja paremaks.
Kuna mõni aeg tagasi avastasin enda juures uue omadusena suutlikkuse teha ka pikemaid ja süvenemist nõudvamaid töid, siis otsustasin ka seekord pigem tasa sõuda ja kaugele jõuda ning 9 korda mõõta ja 1 kord lõigata.
Tasa ma sõudsin ja üht-teist tegin ka töö käigus ümber. Õnneks mõõtsin enne lõikamisi ka 9 korda

Tulemus sai selline nagu olin lootnud.

Napilt enne ümber tegemist märkasin üles pildistada ka vana versiooni. Tõsi seinal, mitte seljas.
Kummaline on see, et endaga mitte rahul olevast inimesest ei tule kuidagi ilusat pilti "enne" jaoks ning niisamuti ei saa teha asjast, mis sulle ei meeldi ilusat "enne" pilti, et seda siis uue ja särava "pärast" variandiga kõrvutada. Ikka tundub, et "enne" on meelega koledaks tehtud. Olen avastanud et nii inimeste kui asjadega jääb lihtsalt rahulolematus pildile. Oled seest särav, oled ka pildil seda ja vastupidi.

Armastad ennast - armastavad sind teisedki. Üleeile teatas isegi Joosep, kui olin ette lugenud inimesed keda armastan, et "sa armastad ju ennast ka" :)  Edasi järgneski mõnus arutlus teemal, et miks peaks teised sind armastama, kui seda ise ei tee või miks peaks teised arvama, et oled ilus, kui seda ise ei usu.

Aga tagasi mantliprojekti juurde:

ENNE

Sineliliku lõikega poolmantel. Only. Vöö käis ka peale, aga ei tea kus see praegu on. Rinnal taskud, seljas suur kapuuts (ülimõnus kapuutsina, kuid niisama "kaelas" kiskus oma suuruse ja raskusega mantli selja taha)

Kasutasin mantli tuunimiseks vaid kääre, vanutatud jaki jaoks ostetud villase riide jääke ja niiti/nõela. Kõik lisad on tehtud käsitsi - tikkides või õmmeldes.

Mida muutsin:
Lõikasin ära kapuutsi ja rinnapealsed taskud. Võtsin mantli rinnalt veidi kokku. Lisasin krae kandi ning rinnaaluse iluvöö (se on peale õmmeldud - ainult ette otsa).
Pealmisele hõlmale sai uisutav ingel, uisujäljed lähevad alaservast ühelt hõlmalt teisele.

 k

Kätised - minu kolmas ja neljas "kinnas"

Uhkusega, nina püsti, esitlen oma suurt saavutust!
Minu teine ja kolmas kinnas (või et peaaegu kinnas).  Teine ja kolmas seepärast, et põhikoolis sain tehtud vaid 1 kinda ja see on olnud seni minu ainus.

Jätkuvalt koon asju nii nagu vardada, kujutlusvõime ja oskus lubavad.
Teadsin täpselt, et tahan teha midagi palmikutega, alustasin sooniku tegemist 3/3 palmikust ja jätkasin erinevate keerutustega.

Vardale võtsin 12x4 + ühele 1 palmikujagu (6silma) lisaks. Nii ju tegelikult ei tehta, aga ilma selleta oleks olnud varukas liiga kitsas, igale vardale 3 lisaks oleks aga meeste kätiseks paras. kuna ma kinnast kokku võtta ei plaaninud, siis ei olnud sel ka väga suurt vahet.
Pöidla moodustamisel oli abiks käsitööõpik 3-6 klassile.

Lõngaks Novita Rose mohair;
kudumise varrasteks oli määratud 5 aga kinnastel kasutasin nr. 3 vardaid;
kulu kokku 50g ehk 1 tokk.

.