Kodu korda 4 - Uksed

Minu soleerimine!
Mangus ütles remondi alguses, et minu vastutusala on uksed. Täpsemalt siis nende vanast värvist puhastamine.
Nädalavahetuse superilmaga sai esimese uksega algus tehtud. Niitsin endale heinamaale platsi, kus oleks hea kooruvat pudi maha jätta. Eks suurema osa saab kokku korjata, aga peenikesel pudil lasen küll südame rahuga mullaga ühineda.

Kogu selle tegemise käigus kõrvetasin ära oma selja ja läbi sai kärsatatud ka puhur. Täna nokkisin juba tuppa toodud uksel väikseid pahtli ja värvi tükikesi ilma puhurita.
Valguskiirena kauguses paistev lõpptulemus on täitsa rahuldav. Mulle tundub, et Mangus peab siiski oma puusepa oskused proovile panema ja osad kohad välja vahetama, aga eks paistab.
Tean hulka inimesi, kes läheks ja ostaks uued, sirged ja korralikud uksed, mitte ei tegeleks selle "jamaga" millega praegu tegelen. Õnneks tean ma ka hulka inimesi, kes minust aru saavad :)

Kunagi keegi tark ütles, et kui vana mööbel on üle värvitud, siis ikka põhjusega. Ja pahtel on ka põhjusega pandud. :) Ja eks siingi on see pahtel põhjusega - varjamaks väikest pehkimist ning koera kraabitud jälgi. Viimased tahan ma kindlasti alles jätta. Need on kuidagi väga ilmestavad ja aega kajastavad. Aga eks näis. Kui kõik puhas ja väike lihvgi tehtud, siis on näha, mis jääb ja kuidas jääb. 

.

Kodu korda 3 - naelad

Nagu ma ennustasin on muutused näha alguses ja hiljem läheb kõik väga tasapisi.
Tänaseks oleme saanud - või mis oleme - Mangus on kakkunud lauad seintelt ja lagedest, niipalju kui kätte on saanud. Mina olen olnud abiks vaid vanadest laudadest naelte eemaldamise ning muud pudi-padiga. Peamiselt siiski laste kantseldamisega.
Sirutasin lauad naela teravikud muru poole, mööda platsi laiali. Keerasin need ükshaaval ümber ja toksisin naelad teisele poole- teistpidi maasse. peale seda jälle ümberpöörd ja sõraga naelad välja. Mõnus tegemine. 
Naelad väljas, läks saematerjal puukuuri virna, et siis mõne aja pärast uuesti maja juurde tagasi tassida.
Hea et ilmad soosisid sellist õue tööd.

Näen ikka muutusi oma vaimusilmas ja tunnen kuidas me mõtted selginevad niimoodi, mitte kiirustades just õigetesse kohtadesse.
Kui karp on tühi, tuleb elektritöö ning aknad, uksepiidad. Edasi lagi, siis seinad ja kõige lõpuks põrand.
Minu entusiasm, et lagi jääb sellisena, oli petlik, paneme siiski uued lauad. Kompromissiga. Oi kuidas mul sellistes kohtades kompromissid ei meeldi.

Mangus lammutas ühe seina, et aken ümber tõsta. Alguses mõtlesime, et teeme ka  laiema akna, aga see kahjus ei mahu. Laiem aken tuleb hoopis kööki. Kui mahub.
Uue koha peal on sellest siseaknas aga kasu hoopis suurem. Aknast paistab veranda seina asemel hoopis õue. 
Eks mu hing ihkaks, et koridorist saaks toa osa, aga see tähendaks hoopis suuremat tegemist ja maa tingimustes ikka ilma eeskojata ei saa hakkama ka.

Õudne kui pimedad pildid ja kui pime selles toas tegelikult ka on. Praegu on lagi ju lausa must :)

A küll me pimedusest valguse kätte jõuame.

Raamat - väärtuslikum, kui pealtnäha paistab

Täna oli suur suvi, nagu viimane nädal ja pealegi on olnud. Suur osa ajast ongi kulgenud kuumuse loiduses. Sellest hoolimata on see kuumus hea. Homse ees on aga hirm - sooja pidi olema nüüd juba tavapärase 30 asemel 16. Prrr...

Laupäeval käisin aga lasteaia juubelil. Olen hoolekogu esimees ja seetõttu olin kohustatud üle andma laste ja vanemate poolt tehtud kingituse. Õnneks nihverdasin esinemise juurde veel teisedki. Lugesime 3 liikmega ühe Ellen Niidu luuletuse ning mina pidin otsa kokku võtta. Olgugi, et olin kõnejupi valmis kirjutanud ja seda  korduvalt harjutanud, läks see ikka sassi ja välja tuli üks puder ja kapsad.

Lasteaiale kinkisime... mis seal keerutada... raha. Raha seepärast, et lasteaed ise saaks otsustada, mida oleks kõige rohkem vaja. Pakendi tegemise võtsin loomulikult kohe suurima rõõmuga enda peale.
Tõsi - idee kuidas see lahendada tuli mul umbes päev enne pidu. Olin mõttes isegi leppinud, et panen kingi lihtsalt ümbrikusse ja asi ants. No ei olnud miskit hääd mõtet. Nagu ikka - kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Reedel sõitsin lasteaiast kodupoole ja... nagu välk selgest taevast oli lahendus olemas. Pakendiks pidi saama "raamat", mille sisse on lõigatud pesad raha jaoks. Sorteerisin oma materjali kappi ning leidsin sealt ühe lainepapist lõõtsa, mida olin juba aastaid ühest nurgast teise tõstnud ja lootnud, et ehk ikka läheb kunagi vaja. Ilus suur asi ometigi. Ja papp jõudis oma aja ära oodata. Lõikasin "lõõtsa" pooleks ja sellest sai sisu, kaane liimisin toreda paberiga ning esilehele kirjutasin tiitel-lehe.

Mina jäin tulemusega rahule. Usun, et kasutan sama nippi ühe või teisel moel teinekordki :)