Laupäeval käisin aga lasteaia juubelil. Olen hoolekogu esimees ja seetõttu olin kohustatud üle andma laste ja vanemate poolt tehtud kingituse. Õnneks nihverdasin esinemise juurde veel teisedki. Lugesime 3 liikmega ühe Ellen Niidu luuletuse ning mina pidin otsa kokku võtta. Olgugi, et olin kõnejupi valmis kirjutanud ja seda korduvalt harjutanud, läks see ikka sassi ja välja tuli üks puder ja kapsad.
Lasteaiale kinkisime... mis seal keerutada... raha. Raha seepärast, et lasteaed ise saaks otsustada, mida oleks kõige rohkem vaja. Pakendi tegemise võtsin loomulikult kohe suurima rõõmuga enda peale.
Tõsi - idee kuidas see lahendada tuli mul umbes päev enne pidu. Olin mõttes isegi leppinud, et panen kingi lihtsalt ümbrikusse ja asi ants. No ei olnud miskit hääd mõtet. Nagu ikka - kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Reedel sõitsin lasteaiast kodupoole ja... nagu välk selgest taevast oli lahendus olemas. Pakendiks pidi saama "raamat", mille sisse on lõigatud pesad raha jaoks. Sorteerisin oma materjali kappi ning leidsin sealt ühe lainepapist lõõtsa, mida olin juba aastaid ühest nurgast teise tõstnud ja lootnud, et ehk ikka läheb kunagi vaja. Ilus suur asi ometigi. Ja papp jõudis oma aja ära oodata. Lõikasin "lõõtsa" pooleks ja sellest sai sisu, kaane liimisin toreda paberiga ning esilehele kirjutasin tiitel-lehe.
Mina jäin tulemusega rahule. Usun, et kasutan sama nippi ühe või teisel moel teinekordki :)
Väga kihvt pakend!
ReplyDelete