Kiirkaater, kaubaalus ja purjekas

Ükspäev ütles Joosep: Emme loe mulle arvutist, kuida ma joonistasin ilusti ja kuidas me koos lossi tegime. Ehk siis palus ta ette lugeda blogi laste rubriiki. Oleme seda ka korduvalt teinud. Eks see ongi omamoodi kroonika ja last puudutav muinasjutt. Jutt, milles tema on peaosaline.

Nüüd siis uus muinasjutt.
Tegime nädalavahetusel väikest meisterdust. Alguse sai see nagu kõik mu asjad vajadusest ja juhusest. Olime sombusest õhtust tingituna tubased ja külas oli ka Romet. Laste meel läks ülemeelikuks ning niisama pingete maandamiseks ütlesin poistele, et nad joonistaks oma unistuste laeva ning et peale seda võiksime me koos meisterda. Romet võib vanaisaga meisterdada ja meie oma kodus ja siis järgmisel päeval läheme jõele nendega sõitma.

Mõeldud - tehtud.
Joosep joonistas laeva, mina voolisin aluse. Otsisin klotse jne.
Jaagupiga leppisime kokku, et tema saab purjeka. Tõsi - see oli, nagu Mangus ütles, vees ümber minemisele määratud, aga Jaagup oli väga rahul ka sellega, et see maa peal kenasti püsti sõitis. Loomulikult ei olnud ta hiljem jões üldse rahul, et purjekas aina ümber kukkus ning seal pidime eemaldama alguses purje ning hiljem ka masti :)

Pisike vinguv meisterdus.

Jaagupi purjekas sai juba valmis.

Purjeks Kaubamaja kliekott, aluseks lepa halg.

Ma ei märganud ju kohe fotokat ligi võtta ja ega see lastega meisterdamine koos pildistamisega eriti välja tule ka.

JOOSEPI UNISTUSTE LAEV:

Komplekteerimine. 

Laev ei saanud korstnaid, aga sellest ei olnud midagi. Küll aga sai kaptenisilla ja hulga aknaid. Nõks hiljem hoopis puurisime aknad. Aluseks lepa halg, mille kirve ja relakaga natuke voolisin.

Kõigepealt sai mängitud puulaevadega toas. Nö, harjutused kuival maal. Joosep tegi enda suurele laevale lisaks kaubaaluse, mida sai tubastes tingimustes kasutada nii kaubalaevana kui lennukikandjana.

Peale tubaseid harjutusi palus aga Joopse luba üksi Rometi juurde minna. Laevu ujutama. Võttis oma punase aiakäru, laadis laevad peale ja seadis sammud Uuetoale. Täitsa üksi. Kuna see oli esimene kord "suure" tee ääres jalutada, teed ületada jne. siis loomulikult olin mina spioonina kontollimas, et noormees sihtpunkti jõuaks. Ja ta jõudis.

Ujutamine  toimus aga paduvihmas. Läksime nõks aega hiljem Jaagupiga Joosepile järgi, võtsime kilejoped, sest ilm oli ohtlikult vihmane. Õnneks aga soe, vesi oli ka soe, seega ei olnud vihmast suurt lugu. Lõbus oli nii poistel kui minul :)