Kõik algas kukeseentega ja nüüd on jõudnud alljärgnevani.
Lehterkukeseened.
Olen neid nüüd paar aastat kuivatanud ja talvel söönud. Kuivatan selgi aastal ja ju söön ka värskelt. Maitse meeldib ja korjata on mõnus. Kusjuures - kuivast peast on maitse oluliselt metsasem.
Murumuna
Murumuna olen ka aastaid proovida tahtnud, kuid ei ole julenud. Need ju elu aeg olnud pigem tossuseened. Lõikasin seest väga valged seened viiludeks (mul maja taga oli valgeid ja beezikaid murumune - viimased olid mõnusamad) ja panin võiga määritud pannile.peale õrn sool ja pipar. Maitse oli nagu Kata ütles pähkline - igal juhul petaks mitte seenesõbra ära, pakkudes murumune aedvilja sildi all :)
Torbikseened
Selle aasta leid. Torbikseened. Leid sõna otsesesmõttes. Komistasin lihtsalt "musta augu" otsa ja seal need olidki. Ja maitsesid head. Magusad ja mõnusad.
Kui veel leian, siis proovin üht leitud retsepti ka. Täna sai neid söödud kui kukeseeni. Krõbesaial, praetuna võis koos sibula ja küüslauguga.
Mulle meeldivad seened - eriti kui neid tagaaiast ja kodumetsast saab.
No comments:
Post a Comment