Olles hädas põrandaküttega, viisin esimese portsu seeni Kata juurde. Lavale, leilitama. Tegelikult küll lihtsalt lavale, eest ära, kuiva ruumi. Korvitäiest seenest jäi järgi vaid pisike kuhjake.
Teise - või oli see kolmanda, korvitäie sai endale Kati. Kati aga võttis ette kuivatamise kiirmeetodil. Tutkis netis ja leidis netiavarusest (mina leidsin selle saidi, ) kus öeldakse, et seeni võib ka ahjus 40-50 kraadises kuumuses kuivatada. Ja ta kuivataski.
Niisama möödaminnes mainis aga et tuba oli kummalist haisu täis, seened ajasid plaadil vett välja ja tõmbusid mustaks. Minul juhtus sama asi esimesel korral ja toona õpetas mind laste kasvataja Ave, kuidas toimida ja mismoodi seened tegelikult peaks välja nägema.
Ma ei tea, milliseid seeni nii kõrgel temperatuuril võib kuivatada, aga lehterkukeseentele see küll hea ei ole. Mustaks tõmbub enamasti seen siis, kui hakkab käärima - metsa all, kuivades kui niisama korvis seistes. Vastupidiselt metsaalla jäämisele ja ligaseks seenelögaks muutumisele, kuivatades see küll tõmbub kokku ja kuivaks, kuid halb lõhn jääb sellegipoolest alles. Ja välimus on ka üsna jube.
Kärt arvas, et seened olid üldse liiga niisked, sest korjasime neid päeval, kui hommik/öö oli sadanud. Mine tea.
- Suuremad seened poolita või neljata.
- Kui võimalik, siis kuivata väike õhuvahega põrandaküttel, paberil saunalaval. Otse põrandaküttel võib tekkida ahju efekt
- Ara kiirusta kuivatamisega. Pigem lase põrandakütte puudumisel need lihtsalt riidele paigutatuna õhu käes kuivada. Seeni vahetevahel kohendades.