Vanaküla

Minu elu hakkas Vanakülas 2007 aastal. Siis kui leidsime kogemata endale uue kodu. Ei minul ega Mangusel olnud vähimatki sidet Lahemaaga ega üldse Põhja Eestiga. Ma usun saatusesse ja et asjad juhtuvad mingitel põhjustel. Ju pidime me siia jõudma.  Ju oli seda vaja nii meile kui Vanakülale.

2008 aastal sai minust kogemata külavanem.
Takkajärgi mõeldes on see ikka väga segane saamislugu.
Külamehed ajasid Söeaugul juttu, mina haakisin ligi ning muuseas hakati rääkima, et ma peaks külavanemaks hakkama ja et vana külavanem ei tee midagi ja küla vallalt ilma külavanemata miskit raha ei saa.
Ma ei tea miks, aga ma ei oska ära öelda... eriti kui asi on natukenegi väljakutsuv ja põnev. Ühtäkki oli kokku kutsutud küla koosolek, kuhu pidi kokku tulema pool küla sissekirjutanuist, ikka selleks, et mind ametisse määrata.  Enne valimisi mindi isegi kraavist joomaseid kohale kamandama. Ja kokku saadigi külarahvast tiba üle poole.
Kuna ma olin külas olnud vaid aastakese ja ilma igasuguse siinse ajaloota, siis tundsin tol hetkel vaid väheseid. Ja ega mindki, ma kahtlustan ei olnud suurem osa näinudki.  Küll aga ütles kõigile Tarmo, et Triinu tuleb valida. Ja nii läkski. Mind valiti ära ning peale seda ütlesin, et kes ma olen. Nali kuubis.

ja ajaleht kirjutas nii:


Vanaküla külavanem on TRIIN PÕLLMAAKuusalu vallavalitsus kinnitas 4. septembril Vanaküla külavanemaks Triin Põllmaa. Külavanem valiti 31. augustil toimunud koosolekul. Küla elanike registrisse kantud 46st inimesest olid kohal 25 - seega oli nõutav kvoorum koos. Kõik nad olid Triin Põllmaa valimise poolt. Valla esindajana osales koosolekul Kunnar Vahtras. Vanaküla endine külavanem Meelis Rauert loobus omal soovil ametist.

No ja eks ma siis arglikult üritasin miskit ka vedada... Koosolekuid oli alguses heal juhul kord aastas ning jututeemad suht samad.  Edasiminekut suurt miskit.
2009 pidasime Lihuniidul Teeme ära mõttetalguid. Osalejaid oli toona täitsa omajagu. Kui jaksaks vanades failides kaevata, siis ehk leiaks isegi mõne pildi. Mäletan et tookord isegi tegin miskit. Aga ega meil suurt midagi kuni eelmise aastani juhtunudki.

Kord arutasime miski seltskonnaga et on kolme tüüpi inimeisi - vedajaid, kaasaminejaid ja niisama kulgejaid. Oma loomult olen ma pigem kaasamineja ja suhteliselt hea. Võtan tuld ja olen hea jooksja. Või siis olen koosjooksja. Mulle meeldib jagada ja et keegi minuga samaaegselt innustuks.
Külavanem aga ei saa ju koosjooksja olla, vanem peaks olema vedur.  Ja see vastutus või siis tunne, et vastutad ja et kõik vaatavad ja ootavad midagi...
Oli aegu, kus ma siiralt mõtlesin, et ma ei taha enam seda stressi....
Täna aga saan ma jagada omi mõtteid ja emotsioone küll. Ja innustajaid ja innustatavaid jagub.
Ju oli vaja asjade settimiseks ja liikumiseks lihtsalt aega. Kõigile.

Ja praegu olen ma rahul. Rahul ja õnnelilk. Vanaküla on hakanud elama, hingama nägu naerul ja vaatama optimistlikult ettesuunda. Enamus on rõõmsad või vähemasti mulle tundub nii.
Ma "süüdistan" siin suuresti näoraamatu osalust ja külaelanike ja sõprade võimalust olla kursis, kaasa "laikida" ja kohe vahetuid emotsioone näha ning jagada.
Ma ise saan aga kontoga toimetamisest indu sellest, et küla tegemised lähevad teistele korda.

Täna olen ma eriti uhke Lihuniidu üle. See on juba praegu liiga ilus, et tõsi olla.