Juhendajateks valis ta välja Annika, Heleni, Kalli ja minu. Oi kui kõrvust tõstetud ma olin selle peale. Oma lapsi õpetada aga ei tohtinud. Emad pidavat liiga palju suunama. Ma ise arvan, et sõltub emast. Eks suunata saab omale sobivad suunas ka võõraid lapsi ja nende töid "ilusamaks" teha niisamuti. Õpetamise eesmärk oli olla pigem teeleidja. Kui noor savitaja küsis savi nt väikse tassi tegemiseks, siis ütlesingi enamasti "näe - otsi see tass nüüd siit üles".
Minule sattusid tulema pigem suuremad lapsed. Vanustes 7-10.
Ja väga toredad ja tublid tegijad olid. Kes kuulas ja tahtis nokitseda rohkem, kes vägem. Suures plaanis olid kõik tublid ja mina olin väga rahul. Tehtud sai keerulisemaid ja vähem keerulisemaid asju.
Eile tegin kogemata õigel päeval käimata jäänud Lussiga eraldi nokitsemist. Tegime koos klipkonna, kausikese, taldriku ja kummituse.
Eriti armas sai kausike, millele tegi Lussi näod. Algselt joonistas ta lihtsalt erineva suurusega "Smailisid".
Selleks, et mõte ägedamaks läheks, näitasin talle erinevaid võtteid oma savitüki peal, kuidas ja millega erinevaid jälgesid jätta. Kui 2 suurt nägu said valmis, siis otsustas noor kunstnik varasemad väiksed näokritseldused "ära kustutada" ning jätta 4 "smailit".
Kommenteerisin seda kõrvalt möödaminnes, et "Näe - siin Sul ju terve pere peal".
Lussi võttis sellest sõnast kinni ja hakkaski pere nägusid tegema. Nägusid nöomaks.
Hammastega, vasakpoolne tegelane on, kui mu mälu mind ei peta, vend. Vend on kandilise ninaga, kõrval on rõõmus issi sest ta töölt kodus. Emme on ilus (paremalt esimene - emmele joonistati ka musisuu) ja Lussi ise (pilti pole) on topsi peal kurja näoga, sest Matu võttis ära tema mänguasja. Väga armsa looga topsik.
Lussi südataldrik, kilpkonn, kummitus ja topsik
Esimese ringipäeva tööd: Mia, Uku, Matu ja "Väike Minna"
Joosep savitamisest algselt huviatud ei olnud, kui Jaagup aga oma asjad valmis oli teinud, siis enne nii kindlameelne noormees tundis küll kahju tunnet.
Arutan Virvega - äkki teen siis Joosepiga kodus miskit.
No comments:
Post a Comment