Showing posts with label Käsitöö: nikerdus. Show all posts
Showing posts with label Käsitöö: nikerdus. Show all posts

Wednesday, March 27, 2013

klaasist vaagen

Olen pannud üles juba klaasikojakäigust 2 sõrmust. Nüüd siis on vaagna kord. 
allolevalt on näga lõihatud klaas, ahjukuuma ootel.  
Hõberõngaga sõrmus üleval paremas nurgas.
Sinine lillesõrmus ja kõrvarõngad all paremas nurgas.

Vormi peal on vaagen, mis allpool näha. 
Ideaalis oleks pidanud kõrgemad osad sulama pehmemalt vaagnaks kokku. 
Tegelikult sulasid need kokku kuid jäid suht sirgjoonelisena. 
Täna kasutan seda lootsikut väikeste ehete hoidjana. 





Friday, April 1, 2011

Menüükaaned

Sekka natuke paberist nikerdamist.  Seekord tegin seda päristööna.

Virust tuli  ükspäev tellimus, Merineitsi menüüde välja vahetamise kohta.  Jess – mõtlesin mina! Saan leiutada, nokkida, sebida ja kleepida ja liimida ja arutada jne.  Mõnus loovtöö!



Tegelikult oli plaan kogu see asi anda trükikojale teha. Mina oleks maketi teinud ja trükikoda 30 kaant valmis vorpinud. Kahjuks või õnneks ei läinud nii.  Tein maketi – trükikoda tegi hinna. MÜSTILISE! Kaane hinnaks tuli nende arvutamise kohaselt pea 400eeki.  Mina arvutasin puhtalt paberi hinna kokku ja see andis kaane hinnaks 50eeki. Müstiline vahe.  Eks muidugi nuutimise, stantsimise ja muu asjaga tuleb lisa, aga kindlasti mitte nii palju, kui pakkumises oli.  Üritasin trükikojaga vaielda nende kasumi liigsuuruse osas kuid tulutult. Lõpuks otsustasin ise asja kätte võtta ning  kliendi soovitud hinna sisse proovida ära  mahtuda.  Mahtusingi.  Sain isegi pakkuda odavamat hinda, kui ta oli maksta arvestanud. Käsitöö tegemise eest saime endale siit ka  täitsa mõistliku osa.

Kaanele kujundas Mangus kalasoomuse mustri, et paberile paratamatult tekkivad näpujälgi näha ei jääks. Logo sai fooliumtrükiga. Needid toon-toonis kaane konjakivärviga. Toonid on kenasti kooskõlas Merineitsi interjööriga.


Tõsi – ühe maketi tegemine on hoopis midagi muud, kui 30 valmisprodukti valmistamine.  Jooksmist oli rohkem kui olin plaaninud. Ka oli väikseid valearvestusi, möödarääkimisi ja katsetusi, mida ei osanud ette näha.

Liimimisel ja neetimisel oli mul asendamatuks abiliseks ka Kati. Muidu olekski vist olnud töö lõpuks menüü maitse suus. Kuna kleepimist aga osaliselt koostööna sai tehtud, siis oli töö sedavõrd toredam. Seltsis on ikka ju segasem J


Lõpptulemusega saime kenasti hakkama, klient oli ka rahul.

Sunday, March 27, 2011

Plastiliinist elu

Puhtalt praktilisest vajadusest hakkasime täna plastiliinist meisterdama. Praktiline vajadus oli siis see, et lapsed oleksid tegevuses ja ei karjuks ja jookseks nagu pöörased.
Varasemalt oleme teinud enamasti lihtsalt rullimisi. Ka ei ole viitsinud ise midagi teha. Meie plastiliin on selline, et kui see õhu kätte jääb siis kivistub. Ka sulab see veega ära.

Täna aga laristasime. Tegime voolimist ja jätsime asjad lammutamata. Need nüüd kivistuvad ja dekoreerivad mõnda aega meie elamist.

Joosep tegi õunapuu. Siin pildil on õunapuu all jänes ja part, kes omavahel just dialoogi olid pidanud. Teemat ei mäleta :)  


Siin on laev mis merel sõidab.  Part sinna merre ei mahtunud.


Jaagup tegi 4 asja. Üks, kõige suurem, on kindlasti vares.
Teised olid ka midagi, aga ma ei mäleta mis. Vabandust.



Ja siin kogu meie kamba - ehk siis minu, Joosepi ja Jaagupi teosed. Mangus tegi sel aal kahjuks päristööd.
Mina tegin rebase, krokodilli ja meres ujuvad Nemod

Thursday, February 10, 2011

Süüteroosid



 










Nüüd ühed nikerdused, mida olen sunnitud talvisel ajal tegema õite tihedalt, suvel peaaegu üldse mitte.
Leidsin taaskasutusroosid paar aastat tagasi ühest isetegija blogist. Nüüd on meil süütamiseks ainult lilled. Materjali veel jagub - kuigi tuleb tõde tunnistada et poelettidel hakkavad võimust võtma juba plastikust pakendid. Niikaua, kui on papist munareste, on meie laual ka roosid!





Valmistamisest.
Rebid munapesad üksteisest lahti. Kaanest tulevad muna sisud. Mina olen rebinud. Kui kenasti rebida siis jääb materjali isegi üle :)
Ja siis oluline osa - küünlavaha. Aasta tagasi oli see minu suurim probleem - kui ei põleta küünlaid, siis ei teki ka jääke. Kati, hää inime varustas mind siis. Nüüd aga põletan ise küünlaid ja tekitan jääke.
Vaha sulatan plastikämbris, veevannis, panen miski kaane ka peale ja sulatan kogu kupatuse korraga ära.

Kui vaha sulanud, siis kastan roosid vahasse, nii et üks serv jääb katmata, pärast teise ringiga katan selle ka. Olen näinud hästi vahaseid roose, aga need ei kipu põlema minema.
Ma teinekord olen isegi jätnud ühe nurga süütamise jaoks üldse vahata. Samas - vaasis on ilus ikka täis kate




Wednesday, February 9, 2011

Ökoküünal

Käisime perega selle aasta esimesel päeval Pikakosel külas. Lisaks selle aasta jõuluehete ideedele nägin seal toona ka üllatavat ökoküünalt mandariinist ja toiduõlist.

Täna ostsin mandariine, mis just neid küünlaid meelde tuletasid. Mõtlesin, et kas teha küünlad või mitte, et kas viitsin jännata või mitte... "Tee oma mõte teoks" ütleks Peep Vain ja mina tegin.
Mandariin millest saab küünlaid teha peavad olema sellised "seest tühjad" sest muidu ei saa sisu kätte ja ei moodusta kaussi. Tegin puuvilja põhja alt lahti ja õngitsesin sisu välja nii, et taht viga ei saaks. Valasin sisse parasjagu õli ning lasin tahil õli veidike endasse imeda.
edasi oli lihtne - süütasin küünla ja imetlesin selle ilu :)

Saturday, January 29, 2011

Pane rõngad kõrvale

2010 aprillis oli Kärdi Sünnipäev. Sünnipäevaks tehakse aga kingitusi.
Taaskord otsustasin ise midagi nikerdada.
Kuna mul endal on kõrvarõngaste paigutusega probleeme, siis sellest tulenevalt mõtlesin, et võiks teha miski toreda raami, mis oleks ühtviisi ilus seinas, kui hea hoiustaja.
Ideeks oli kasutada tikkimiskangast, kust on hea konkskõrvarõngad läbi vajutada. Pildi väljanägemine on vägagi kingisaaja enda kujundada - sõltuvalt siis kuidas ja kui palju kõrvarõngaid on seina riputatud.
Kuna minu mõte oli tegelikult sel hetkel toores, poed olid kaugel ja pidin saama hakkama kodus olevate materjalidega, siis tegelikult ma tulemusega lõpuni rahul ei olnud.  Slogan aga oli väga hea - Mangus mõtles. Ega selline asi väga kujundust vajagi - tapaks see ju sedasi ehete ilu-
Mõte ja teostus kokku oli vast aga 4 ikka väärt :)
Pildil on raam minu ehetega, pross oli kingituse osa. 




Augustis tegin Katale juba vähe edevama asja - seekord võtsin ette ka tikkimiskanga- ja raamiralli. Mina jäin rahule ja mulle tundus et Kata ka. Raam sobis oivaliselt nende garderoobi kaunistama ja on väga Kata ehete nägu. 


Liblikad

2010 aasta kevadel oli lasteaias ruumide ühiskaunistamise talgud. Ühel laupäevasel päeval tuli kokku kamp emasid, kes üheskoos meisterdasid liblikaid. Materjalidest, mis kätte said. Mina kahjuks sel osaleda ei saanud. Küll aga tundsin survet kaasa lüüa ja ka oma abi osutada.
Nii said kogemata valmis imearmsad taaskasutus liblikad. Lainepapist, lillekimpudest pärit "riidepaberist", rohunöörist. Suurus nendel isenditel umb 35x25cm



Liblikad said lasteaias nii sooja vastuvõtu, et inspireeritult nendest kaunistati suur saal samalaadsete liblikatega. Väga hea oli olla seekord ise inspireerijaks. Allpool siis õpetajate valmistaud lennumasinad.

Wednesday, January 26, 2011

Aasta siis oli 2002

Hakkasin meenutama vanu töid ja uskumatu - aga neid on isegi täitsa kogunenud. Küll mitte niipalju, kui ühel korralikul kudujal aga kindlasti rohkem kui tänapäeva keskmisel naisel.
Tehtud tegemised on siis minu puhul jätkuvalt kaardimajandus ja pakendibisness :)

Kellakarp ja kaart ämmale - tol ajal siis veel mitte ametlik ämm.

















Teiseks leiuks oli kahvlite ja nugade kinkepakend + kaart. Kahvleid, nugasid kinkis Kätu. Mina aitasin selle vormida pidulikuks. Kasutasin nagu näha jõupaberit ja sätendavat rohelist kalkat. Taaskord materjalid, mis olid lihtsalt kättesaadavad.
  



Lihtsalt üks sünnipäevakaart Piretile.
Lihtne punane paber, natuke kalkat millest lilled teha, tamiili, et lilled vähe erilisemalt seada.

Laternad eelmisel talvel

Leidsin oma pildipangast ühed fotod eelmise aasta külmakatsetusest. Eelmisel aastal oli periood, kus oli nii külm, et vesi jäätus hetkega, ka suur kogus vett.
Kuna meil oli paras ports ämbreid, siis otsustasin proovida jäälaternate tegemist. Valasin ämbri vett täis ja peale mõnda tundi valasin keskel oleva jäätumata vee välja.
Hiljem lugesin kuskilt, et mõistlik oleks teha nii, et paned suure ämbri sisse vett ja siis väiksema ämbri, koos raskustega, et nii jäätub asi kiiremini.


Laternad olid imetabased nii öösel, kui päeval.
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...