Kingitused õpetajatele

Joosep lõpetas lasteaia ja mina tegin selle tarbeks õpetajatele kingitused. Mitte siis ainult enda nimel vaid ikka rühma ja rühmade nimel.
Olen kätt ja jalgupidi savis ning eks seetõttu pakkusin ise välja et võin kingituste teema enda peale võtta.

Mõte oli mul kohe olemas. Teadsin, et tahan teha vaagnad ja et nende peal peaksid olema pressitud Õnnepõnnid, ehk siis toredad märgid, misPiret Mildeberg kunagi lasteaiale joonistas.

Lasteaeda lõpetades ei ütle me aitähh vaid õpetajatele, ütleme seda ka neile, kes varjuna meid terve selle aja saatnud on. Kokad, muusikaõpetaja, juhataja, õppealajuhataja - inimesed kes on olnud kasvades suureks toeks.  Õpetajad ja abiõpetajad said vaagnad, kaht rühma (koolieelikud olid nii Õnnepõnni kui Naerulinnu rühmas) puudutavad inimesed aga kruusid.
Mina jäin tehtudga rahule, loodan et ka saajad.

laste keraamikaring

Keraamikaringis otsustas Virve, et teeme rigis käivate emade lastele savitamise õpetust.

Juhendajateks valis ta välja Annika, Heleni, Kalli ja minu. Oi kui kõrvust tõstetud ma olin selle peale.  Oma lapsi õpetada aga ei tohtinud. Emad pidavat liiga palju suunama. Ma ise arvan, et sõltub emast. Eks suunata saab omale sobivad suunas ka võõraid lapsi ja nende töid "ilusamaks" teha niisamuti. Õpetamise eesmärk oli olla pigem teeleidja. Kui noor savitaja küsis savi nt väikse tassi tegemiseks, siis ütlesingi enamasti "näe - otsi see tass nüüd siit üles".

Minule sattusid tulema pigem suuremad lapsed. Vanustes 7-10.
Ja väga toredad ja tublid tegijad olid. Kes kuulas ja tahtis nokitseda rohkem, kes vägem. Suures plaanis olid kõik tublid ja mina olin väga rahul.  Tehtud sai keerulisemaid ja vähem keerulisemaid asju.

Eile tegin kogemata õigel päeval käimata jäänud Lussiga eraldi nokitsemist. Tegime koos klipkonna, kausikese, taldriku ja kummituse.

Eriti armas sai kausike, millele tegi Lussi näod. Algselt joonistas ta lihtsalt erineva suurusega "Smailisid".
Selleks, et mõte ägedamaks läheks, näitasin talle erinevaid võtteid oma savitüki peal, kuidas ja millega erinevaid jälgesid jätta. Kui 2 suurt nägu said valmis, siis otsustas noor kunstnik varasemad väiksed  näokritseldused "ära kustutada" ning jätta 4 "smailit".

Kommenteerisin seda kõrvalt möödaminnes, et  "Näe - siin Sul ju terve pere peal".
Lussi võttis sellest sõnast kinni ja hakkaski pere nägusid tegema. Nägusid nöomaks.

Hammastega, vasakpoolne tegelane on, kui mu mälu mind ei peta, vend. Vend on kandilise ninaga, kõrval on rõõmus issi sest ta töölt kodus. Emme on ilus (paremalt esimene - emmele joonistati ka musisuu) ja Lussi ise (pilti pole) on topsi peal kurja näoga, sest Matu võttis ära tema mänguasja. Väga armsa looga topsik.

Lussi südataldrik, kilpkonn, kummitus ja topsik

Esimese ringipäeva tööd: Mia, Uku, Matu ja "Väike Minna"

Joosep savitamisest algselt huviatud ei olnud, kui Jaagup aga oma asjad valmis oli teinud, siis enne nii kindlameelne noormees tundis küll kahju tunnet. 

Arutan Virvega - äkki teen siis Joosepiga kodus miskit.

elu on lill - sinine lill

See on nüüd viimane sellehooajaline keraamika. 

Enne paari kuud vist midagi ahjust tulemas ei ole :(

ažuurne vaagen

Suurel reedel oli hea savisaak. Sain kätte väga suure hulga asju. Kui mälu ei peta siis ei olegi mul enam midagi saada.  Pean keraamikapostituste asemel midagi muud välja mõtlema.:)

Tulbitaldrikute ja tassidega koos sain ka oma hooaja esimsel käimisel tehtud vaagna. Ettepõletusest on see juba tükk aega tagasi käes, kuid glasuurimiseks ei olnud ma seni veel valmis olnud. Täna ma juba tean, et kui glasuurimiseks valmis ei ole, siis ei tasu seda tegema hakatagi.  Nii ta seisiski.

Allolev vaagen on üks väljakutsuvaim ning tegemist nõudvaim alus minu tegemistes.  Suures osas siiski katsetus, sest  Kerm ei osanud öelda, et kas ja kuidas see asi välja mul tuleb. Aga tuli. Ilus tuli.

Tahtmine suuremat samalaadset asja teha on suur, kuid hirm puhastamise ees on veel suurem.
Küll aga võtan uuel korral vähe šamotisema savi, sest sellega pidi olema lihtsam voolida.

Tegemisest

Savi: kõrgkuumus, valge

Tehnika: rullisin savi umbes poole sentimeetri suuruseks ning lõikasin plaadist 1.5cm laiused ribad. Ribasid hakkasin kinnitama üksteise vastu ükshaaval. Kõige keerulisem oli aga tegemise juures kuivanud vaagna puhastamine ja see, et kogemata vaagen katki ei läheks.

Mõõt: valmis kujul umb2x25

Glasuur: kastetud ARSi hallvalgesse.

okkaline tass

Okkalise tassi mõte tuli mul ideest teha emmele ka miski savikingitus. Olin okkalist keraamikat tegelikult juba omajagu imetlenud ja salaja mõtleud ka midagi sellist teha.

Minu poolt idee - Virve poolt lahendus. See tass oli aluseks minu tänastele lemmikutele, lehetassidele.  

Algselt oli idee glasuurida see tass mustaks ja seest valgeks teha. Täna olen ma aga kuidagi sinise lainl. Ja lahendus, kus sisse üldse glasuuri ei saanud, meeldib mulle väga. Tulemus on kuidagi puhas ja ilus. See konkreetne isend ei ole ka eriti lopergune :)

Tegemisest

Savi: kõrgkuumus, valge

Tehnika: rullisin, lõikasin ja kleepisin. Nagad dekoreerisin peale ballooniga. 

Mõõt: Kermi lõige, 21x11.5

Glasuur: Väljas kastetud ARSi sinine, sees läbipaistev. Nagadelt nühkisin natuke glasuuri maha.

elu on lill taldrikud

Tublitassid said sel nädalal endale ka taldrikud.
Koos tassidega moosustavad taldrikud nüüd toreda komplekti. Täna on komplekte 3.
Mina olen rõõmus.

Taldrikutele kirjutasin alla Lepatriin. Mõeldes ennekõike müügile. Las mul siis olla kunstnikunimi ka. Olen ma ju LepaTriin juba siin ja seal omajagu aega olnud.

Tegemisest:

Savi: kõrgkuumus, valge

Tehnika: rullitud 25cm ring, painutatud kauss-kipsvormile. Hiljem servad rohkem laiali vajutatud. Enne glasuurimist võis olla taldriku mõõt umbes 18. Taldriku põhja alla sai pandud ka  "jalg". See aga oleks pidanud olema natuke laiem, sest sellisena hakkas see taldriku vormi "vormima" kõveraks. 

Glasuurimine: ikka ARS hallvalge, ühtepidid pintslitõmbed, väljas ringis tõmmatud lahja hallvalgega

elu on lill

"Elu on lill" tassid on minu selleaastane ja viimane leiutis. 

Need tassid tegin algselt plaaniga teha lehetassidele lisa. Tookord, kui mul need tassid valmisid,  oli saabumas jõuluvaheaeg ning koju sangavoolimisse toodud tassid kuivasid liiga ära. Üle ei jäänud muud, kui teha väike vangerdus. Piltide kratsimises ma tugev ei ole ning peene pildi glasuurimine ei ole ka minu tass teed. Nii läksid taiesed ettepõletusse täpselt lõpptulemusest aimu omamata.

Mõtte glasuuri kratsimisest sain oma käetaldrikutelt. Need ma küll glasuurinud toorena, kuid tassiga on tootelt glasuurimine vähe keerulisem või et nii ikka päris ei tehta ka. Vist. 

Tasse oli kokku 6 ja kõik said natuke erinevad. Erinevate glasuuridega. Katsetused.  

Mulle said aga kõige sümpaatsemaks hallvalge ja sinisega glasuuritud isendid. 

Tegemisest:

Savi: kõrgkuumus, valge

Tehnika: Rullimine, kleepimine, sanga voolimine. 

Glasuurimine: ARS hallvalge ja ARS sinine. Väljast pintsliga. Sees sama värv lahjendatult. 

Ahjuvormid

Ahjuvormid tegin millalgi eelmise aasta alguses.  Päris ahjuvormina nad siiski kasutust ei ole leidnud.

Väiksemat vormi kasutan enamasti serveerimisel. Tänu kaane olemasolule, on hea serveerimisest järele jäänud kaste koos vormiga ja ilma pikema jututa külmikusse saata.

Suur vorm läks miskil põhjusel katki.  Kui mu mälu mind ei peta, siis on see mu esimene ahjus katki läinud ese. 

Praeahju rändamise asemel on see leidnud kasutust hoopis poiste pliiatsitele. Kõik kirjutusvahendid koos liimi ja kääridega mahuvad kenasti ära ning suuruse tõttu on piisavalt ruumi ka õige värvi otsimiseks. 

Mulle hirmsasti meeldib, kui asjad leiavad ise endale kasutusala ja koha.

Tegemisest

Savi: kõrgkuumus punane

Tehnika: plaadid, liimitud, pinnale kratsatud, mullid surutud varda pallikujulise otsaga. 

Kaane "mullid" surusin nii, et panin plaadi mitmekordsele froteerätikule ja vajutasin erineva tugevusega sellesama varda kerajase otsaga lohkusid. Tulemusena on kaas kasutatav ka kuuma alusena, kuna ta on lauaga vaid osati kokkupuutes. 

Mõõdud: Põhja suurus toorest savist oli väiksel vormil 23x10cm, suurel 25x25cm, kõrgus mõlemal 9cm. Ülemise serva mõõt on 4cm suurem.

Glasuur: 6H, pintseldatud ja kuivalt maha nühitud. Sisu svammiga tupsutatud.

Käetaldrikud aastast '98

Taasavastasin mõni aeg tagasi Peetrist oma kooliaegsed taldrikud. 

Naljakas on kirjutada et "see oli 1998ndal" Oli aegu, kus ma ei saanud ma aru vanainimestest kes elust rääkides selle aastatesse panid. Kuidas nad üldse aastate vahel orienteerusid. Nüüd olen aga seda juba mõni aeg ise ka teinud... 84 läksin kooli, 93 lõpetasin põhikooli, 96 lõpetasin keskkooli, 98 Kuressaare, 2000 trehvasin oma abikaasat ja 2006 sündis minu esimene laps, 2008 hakksin iseenda tööandjaks... Täitsa palju ja mõnusalt on ju verstaposte, mille järgi oma elu paika panna.  Hea kui on verstaposte. Ma isegi ei kujuta ette mis muudmoodi ajas üldse orienteeruda saaks.

Aga keraamika juurde tagasi.

Kuressaares oli minu õpetajaks Marget Tafel. Ametilt olengi ma ju keraamik. Kunstiliste kujundustööde teostaja ka :)  Piinlik, sest tegelikult olen ma keraamiku tiitlist ikka väga kaugel. Kunstilisi kujundustödi teen ka pigem verbaalselt. 

Kuressaares sai kokku ju 2 aastat saviga tegeletud - treisime, voolisime, kleepisime, glasuurisime. Igasugu asju tegime... aga kõik see käis 18 aastase tüdruku muude prioriteetide kõrvalt :)

Täna - olles Virve Kermi käe all poolteist aastat saviga uuesti tegelenud ei oska ma kohe üldse öelda, kas see, mis me tegime Kuressaares oli amatöörlik, oli mul kehv õpetaja või aeg oli selline. Igal juhul tean ma täna, et ma kindlasti ei osanud ära kasutada sülle sadanud võimalust.  No päriselt - mille kuradi pärast ma ei õppinud ja praktiseerinud piisavalt, kui materjal ja aeg olid tasuta käes - seda enam et keraamika, eriti treimine,  mulle toona ju meeldis. 

Siin on nüüd taldrikud, mis said tehtud vahetult koolilõpu eel. 

Tegemisest:

Vajutasin läbi kanga rullitud savi miskile poetaldrikule. Viimistlusega väga vaeva pole näinud ja glasuurisin ettepõletamata, samamoodiilma ilma suurema püüdlikkuseta. Suurus ja vorm said aga väga mugavad kasutada. Nii mugavad, et samalaadsed taldrikud on mul tänagi ettepõletuses.

Glasuur: paistavad olevat ARSi sinine ja helesinine. 

Savi: oli kindlasti kõrgkuumus

Joosepi ja Jaagupi keraamika

Eelmisel aastal ei olnud harv juhus, kui ma lisaks öistele käimistele ka kodus Savi näppisin. Loomulikult olid siis ka poisid kohe kaarnatena Savi kallal.
Enamasti tahtsid poisid teha kujukesi. Mina, kui praktiline inimene suunasin nad tarbeesemete suunas.



JOOSEPI TASS JA KRUUS - Joosep 6a.

Tegemisest:
Joosepi tass sai tehtud samas tehnikas, mis Jaagupi oma. Tassi tegin mina, tema rullis plaadi ja joonistas sellele pildi. Laeva.
Kausi tegi Joosep samamoodi kui Jaagup. Pallist rullis ise ringi ja vormis olemasoleva kausi peal kausiks. Kuna savi oli vähe ja servad läksid väga õhukeseks, siis kohendasin/parandasin servasid.  Kuna Joosep on suurem ja kindlama käega, siis tema joonistas otse kausile.
Savi: valge kõrgkuumus
Glasuur: Joosepi enda soovid, väljast must, seest sinine. Sisu valasin, väljast kastsin.
Kausil sees valge+läikiv. Väljas erinevad värvid.

JAAGUPI TASS JA KRUUS- vanus Jaagupil 4a

Tegemisest:
Tassi tegin mina, Jaagup rullis saviplaadi ja joonistas sinna peale midagi mis oskas. Pildile sai tema ESIMENE kehaga inimene. Enne seda inimest ja ka omajagu aega peale seda tassi, tegi ta peajalgseid.  Tähtedest kirjutas need, mis oskas. Nii sai tassist TO tass :)
Kausi rullis kutt ette antud savipallist ja vormis meie olemasoleva kaus peal kausiks. Pildiks joonistas ta saviplaadile rekka. Kausi põhjale kirjutas Jaagup nime ISE.
Savi: kõrgkuumus valge
Glasuur:
Tass: ARS helesinine, sang ja rant kastetud, ülejäänud osa pintseldatud. Kujutis mustaga+maha pestud
Kauss: seest valge+läbipaistev, väljast maha pestud must + rekkal minu lemmik mereroheline

Kulbid

Kulpide üle olen ma uhke. Mulle need meeldivad ja kuna ma ei ole näinud teistel midagi sarnast, siis võin lihjtsalt toodet ja mudelit väga enda omaks pidada.

Kulp ise on 2 ühes. Ühtepidi kasutades on tegu salfakahoidjaga ja teistpid on need kasutatavad kulbina/lusikana.

Tegemisest:
Savi: kõrgkuumus valge
Tehnika: voolimine, silmad "kratsatud"
Glasuur: Mustaga õnarused, see maha pestud. peale ARS hallvalge svammiga tupsutatud, suu -  cristmas red

Keraamiline küpsis ja alus

Pildistasin täna üles omajagu oma eelmisel aastal tehtud keraamikast. Asjad, mis meeldivad ja mida on tore ka teistele näidata.

See vaagen sündis esimesel Virve juures käimise korral. Mõtlesin kord klaasist teha küpsise vaagna, kuid ei saanud sellega hakkama. Savi tunduski küpsiselikum.

Savi: valge kõrgkuumus + madalkuumus kollane/punane
Valmistamine: rullisin, kleepisin savi ning surusin päris Kalevi küpsisega küpsised ning vaagna küljed. 1 keraamiline küpsis sai kleebitud ka vaagne küljele - 2tk on lahtiselt ja on enamasti päris küpsistega vaheliti.
Glasuur: alusel ARSi hallvalge, küpsistel õnarustes läikiv
Virve küll ütles, et ma vaagna sisse  paneks ainult läikivat,  kuid mina tahtsin et see seest valge saaks. Tol korral ei osanud ma ette näha seda, et valge pintseldamine ei pruugi anda valget tulemust.

Rakupõletus

Ja nüüd kirjutan raku põletusest.

Otsisin netist infot, et teema kohta jääks maha adekvaatne info. Veeb on suur ja lai ja infot seetõttu ka väga palju. Minu jaoks on selle põletamise võlu mustas matis,  tahmanud pinnas. Osade meelest on raku põletuse võlu glasuuri pragudes ja metalses glasuuris.

Wikipeedia kirjutab Raku kohta üsna põhjalikult.

Suures plaanis on tehnoloogia iidne viis kiireks savi põletamiseks.
Sain eelmisel sügisel sellest protsessist täies mahus osa - esimesel kokkupuutel sama aasta kevadel vaatasin vaid pealt ja imetlesin teiste asju, sel korral sain ka oma toodangu ahju pistetud.

Minu esimene rakutöö sai allolev. Kann.  Keerulise saatusega (savipetmise katse vol 1)  lihtne iluasi.
Minu mõtteks oli saada terve kannu väliskülg süsimust kuid tahmatamise protsess ei töötanud sel korral minu kasuks.  Ehk siis järgmisel korral.

Tegemisest:
Savi: valge, samotine kõrgkuumus
Tehnika: rullisin kangaga seintemustri, kleepisin ja voolisin muu osa. Sanga kleepsin haltuura korras. Savi ei jäta siinkohal aga kätte maksmata. Sang lihtsalt kukkus põletamise käigus kannu küljest ära.
Glasuur: kui mu mälu mind ei peta siis sai kasutatud sinist glasuuri (otsi sinist), külgedel on hästi õrnalt läbipaistvat, et triibu faktuur rohkem välja tuleks. Oma vaimusilmas nägin külgi küll matt mustana, sanga/tila ja kaane serva aga läikivana. Saatus aga ei andnud musta pinda. Või et musta pinna sai vaid kaane sisekülg. Ehk siis teisel korral, teise tootega läheb paremini.

 

Loomeprotsess...

 

Glasuuritud kann - üsna üllatav värvivalik arvestades lõpptulemust. Glasuurimine ise ongi kogu selle protsessi juures kõige aukartustäratavam plus ennustamatum. Räägitakse et harjutamine teeb meistriks. Harjutagem siis hoolega.

Gaasileek ahju, tulejutt kaanest välja. See, et seda kõike pimedas tehti oli puhas juhus. 

Aeg oli november ja päev oli lihtsalt lühike. 

Olgem ausad - kogu see tegu on pimedas oluliselt põnevam kui valges ...

Eriti just punaseks põlenud toodang....

Tulipunane kann tulev välja "ahjusoojana"...

leiab tee saepurusse ja sealt juba edasi vette...

ning kui sa oled üritanud savi petta ja liiminud kannu sanga kehvalt, siis juhtub just nõnda. Saad ahju läinud 2 tüki asemel kolm. Minu õnneks on olemas head keraamikaliimid ja kann elab ka remonditud sangaga oma toredat elu.