Naadi-juustu muffinid

Korjasime Kataga toominga alt muffinite jaoks naate ning arutasime omaette, et "mis lõhn see on, ma ei saa aru, mis lõhn see on jne." Mis lõhn, mis lõhn. Naadi lõhn oli. Mõnusalt lapsepõlve meenutav ja mõrkjalt magus. Ma ei suutnud meenutada, miks see naat lapsepõlves tuttav on, aga juu see suur toomingas, mille all mängimas sai käidud, oli ka ümbritsetud naadiga ja ju ta lihtsalt vaikselt lõhnas seal.

See on nii nauditav, kuidas lõhnadel on aeg juures. Nõgeseid nuusutades näiteks kangastus silme ette Rägadiku talli ( või oli see laut) varemed.

Aga nüüd küpsetamise juurde.
Tutkisin enne tegemist paljusid erinevaid retsepte. Naadimuffineid on paljud blogijad küpsetanud ning variatsioone ja kirjeldusi on erinevaid omajagu. Kuna suur osa küpsetisest on juust, siis juustu valik on kindlasti määrava tähtsusega. Naadi kogus on ka enamasti kirjas kui peotäis või kimbuke. Kuskil retseptis nägin aga mõõtu: kokku pressitult 3dl. Naadi koguse osas läks pilt kohe oluliselt selgemaks.

Tegemine oli iseenesest lihtne, tulemus mõnus. Lapsed küll ei söönud, aga Mangus see-eest pistis kahe suu poolega.
Mina tundsin muffinis naadi maitset, Kata näksis ühe käega naati-teisega muffinit, et maitseid kokku viia ja Marit ütles, et juustu maitse on ülekaalus. Arutasime üheskoos, et sinihallitus juustu kasutamine tapaks naadi täiesti ära ja et juustuks tasukski pigem vähemaitsekat sorti kasutada.
Ühiselt aga arvati, et tegu on mõnusate küpsetistega, mida võiks ehk isegi järgi teha.

Vaja läheb ja teha tuleb:
värsked naadi lehed, kokku vajutatuna umbes 3dl

2 muna

1 sl suhkrut

3 dl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

veidi soola

100 g hapukoort

100 g riivitud juustu - panin poleks Parmesani ja Atleedi 

100 g toasooja võid

Kalla naadilehtedele keev vesi, lase mõned minutid seista ning siis nõruta ja haki lehed peeneks.
Vahusta või ja munad kergelt suhkruga, lisa jahuga segatud küpsetuspulber ja sool, siis hapukoor, või, riivjuust ja hakitud naat. Sega tainas läbi, tõsta muffinivormidesse ja küpseta 200kraadi juures umbes 20 minutit või kuni pealt on kenasti pruunikad.

NÄMM!



.

Rukki-kartulipõhjal kilupirukad a la Mari-Liis

Ma ei ütleks, et olen eriline kilusõber. Kilupirukad on ka pigem mulle mitte meeldinud, kui et need kuidagi mind liigutanud oleks.
Miskipärast jäi mulle aga silma Mari-Liisi blogis olev kilupiruka retsept, mis tundus esimesel peale vaatamisel juba huvitavana ning lausa kutsus järele proovima.
Kuna nädalavahetusel oli oodata külalisi, kes enamasti minu igasugu söögikatsetuse rõõmuga vastu võtavad, siis ei jäänud mul muud, kui produktid valmis osta. On ju jagamise rõõm see suurim rõõm.

Minu sisetunne oli õige ja kilukorvid olid tõesti tegemist väärt ja lähevad kindlasti ka kordamisele.
Serveerida tuleb neid kindlasti külmalt.

Tegemisest ka.

"korvkesed"
200g rukkijahu (püül)
200g keedetud kartuleid (2-3 kartulit)
75 g searasva
75 g võid
2 sl külma vett
0,5 tl soola

Riivi varem keedetud ja jahtunud  kartulid. Sega jahu soolaga, lisa sellele tükeldatud külm rasv ja või ning kartulid.  Pudista segu omavahel pudiks, lisa vesi ja vormi taignaks. Taigen pane kilesse ning jäta vähemalt tunniks külmkappi seisma. Tegin seekord taigna õhtul valmis, et siis hommikul kohe saaks küpsetama hakata.

Täidis:

kilufileed - umbes 24 - sest sain sellest taignakogusest 2 muffinivormi kogust. Kasutasin autori soovitusel karbi omi ja kuna neid jäi puudu, siis võtsin ka vaakumis, juba varem valmis puhastatud, fileesid kuid Tallinna kilud plekkkarbis olid ilmselgelt mahlasemad, pehmemad ja mõnusama maitsega.

3 muna

3 dl hapukoort

paar peotäit hakitud värsket tilli

Põltsamaa kanget sinepit

kappareid 

Klopi lahti munad. Sega hapukoore ja hakitud tilliga. 

Rulli taigen jahusel laual umbes 2mm paksuseks ning lõika umbes 8cm ringid.

Aseta ringid korralikult võitatud muffinivormi. Määri pirukapõhjale õhuke kiht sinepit, pane paar lusikatäit tädist, aseta rulli keeratud kalafilee ja 3-4 kapparit.

edasi - ahju - 200 kraadi ja umbes 20 minutit.

Täna olid degusteerimas Emme-Taadu.

Ühiselt proovisime pirukaid kõigepealt pooljahtunult, kuid sedasi ei maitsenud need kohe üldse. Tundus, et searasva soe maitse lihtsalt tappis piruka.

Panime pirkuad külmikusse jahtuma ja uue prooviringi juures mekkijad juba mugisesid ja kiitsid. Searasva maitse andis pirukale just hoopis selle "oma" nüansi. Maitse oli eestine, mahlane, krõbe, kergelt sinepine. Sooja ja külmal piruka maitsevahe oli nagu öö ja päev.

Üsna kindlasti teen neid toredaid lihtsaid ampse teinegi kord :) Ja kindlasti teen need varem ette, sest külmana on need tõesti VÄGA head.

NÄMM!

.

Peedi ja sinihallitusjuustu pirukad

Täna tegin Pille Eestis viibimise puhul peedi pirukaid. Mäletan, et suvel ta leidis ise selle retsepti ja ütles mulle, et me võiksime neid teha. Laitsin toona idee maha. 

Eile vurasin aga Peetri poole täie teadmisega, et käin poest läbi, ostan lehttaigna, sinihallitusjuustu ja peedi. Mõeldud – tehtud!

Pirukategu oli kord juba ka läbi proovitud, kuna neidsamu pirukaid sai tehtud ka mu sünnipäeval. 

Peetrisse jõudes teatasin Pille, et teeme neid pirukaid, mis ta suvel leidis ja mida teha mõtles – tema aga vaatas mind juhmi näoga ja teatas, et ei saa aru millest ma räägin J Näitasin pilte ja retsepti  mille peale mõte tundus ka talle huvitav ning emmele-taadulegi ja nii need pirukad ahju saidki.

Retsept ise on pärit nami-namist. Ilma igasugu kohendamiseta sai seekord pirukaid lihtsalt järgi tehtud. Maitse oli endiselt hea!

.

Räimerokk

Kui sina räime näed, siis haara tal sabast ja hakka rokkima...

Täna mina rokkisin, sest eile ostsin räimi. Ja rokk oli aus, nii aus, et tahan seda veel ja soovitan teistelegi.



Tegelikult on tegu ühe ülimaitsva, kuid samas väga lihtsa vormiroaga, mis on mulle korduvalt jäänud silma, kuid mille olulised komponendid seda teinud ei ole - neljapäev oli aga kalapäev ja kuna ma komistasin räimedele kogemata otsa, siis oli möödapääsmatu võimalus idee teoks teha. 

Ostsin kohe terve kilo kala - pool marineerisin, teise poolega pidasin rokki.

Retsepti leidsin Mari-Liisi toidublogist, minu praegusest lemmikust ja retsept on siin.

Seekord ma oma rooga ei pildistanud kuna unustasin tomateid osta ja pilt poleks nii ilus tulnud. Kasutasin tomatite asemel ise püreed.

Aga tõesti. See on väärt proovimist!

Edit: 4.05
Mangus ütles, et vanasti nimetati räimi vaese rahva söögiks, nüüd saame seda gurmee pähe :) Ja nii ongi.
Täna sai jälle üks luksuslik vorm ahju pandud ning maitse oli sel endilselt hea.

Vaja läheb siis:
500g räimefileed
5 tomatit
3 küüslauguküünt
spl lusikatäis punet
spl lusikatäis peterselli
soola-pipar
riivsaia

Ladusin fileed oliiviõliga määritud vormi, kuid kuna kiht jäi üsna paks, siis segasin maitseaied kala "häirides" segamini, mitte ei raputanud kõike viimasele kihile. Raputasin riivsaiaga üle, niristasin oliiviõli peale ning neljatasin tomatid. Edasi läks vormitäis pliidi ahju. Temperatuurist ei olnud halli aimugi, kuid umbes 20 minutiga oli kala küps ja saiakate pruunikas. Retseptis oli 180kraadi ja 15-20 minutit.

Serveerisin kurgi ja kodujuustuga!

Juustu-muna suflee

Täna hommikul katsetasin ma uut "omletivormi". Ma ei ole klassikalise omleti sõber, küll aga armastan igasugu muid variatsioone sellest.  

Seekord siis alljärgnevalt.

Olime pühapäeval kahekesi kodus ja seepärast oli ka mõnusam katsetada.

Vaja läheb kahele sööja jaoks:
2 muna

0,5-1 dl riivitud parmesani juustu

supilusikatäis kuivatatud sibulat
soola-pipart. Vähe vähe, sest juustus ja sibulas on ka soola :)

Eralda munakollane ja valge teineteisest. Munakollane jäta koore sisse, valge aga vahusta väikse soolaga kõvaks vahuks. Lisa vahule vaikselt segades riivjuust ja sibulad.  Vala segu võiga määritud brüleevormi, vajuta vahu sisse väike lohk ning lisa sinna ka kollane. Puista üle pisukese juustuga.  Küpseta ahjus 180C juures 10-14 minutit. Olenevalt kas tahad et munakollane oleks vedel või kõva.

Serveeri soojalt. Hea on ka kõrvale krõbistada praetud peekoniviilu ning ahjus küpsetatud ja küüslauguga üle riivitud ciabattat.

 

Kartulikook

Võike söögitegu varasalvest.  Lihtne eestikas. Soodne pealekauba.

Hulk kartuleid – äkki miski 8 keskmist - umbes 1kg kooritud kartuleid

Porgandit – mina panin 3 väiksemat – palju ei ole mõtet panna – teeb asja liiga magusaks

1 suur sibul

3 muna

100ml kohvikoort

Küüslauku

200g hakkliha – võib ka rohkem, aga ei ole eriti vaja- lisasin ka seeni ja võib ju mis iganes lisada vahele. Mis oleks mahlane.

Jahu – äkki miski 4-5spl

Pipart-soola

Koori ja riivi suurema riiviga kartulid ja porgandid.  Haki sibul ja prae pannil läbi. Lisa sibul kartuli-porgandi massile – maitsesta soola ja pipraga. Maitse peab olema pigem soolane – kartul ju võtab soola kõvasti endasse. Pressi paar küüslauguküünt. Lisa munad ja jahu.

Prae hakkliha ja maitsesta soola ja pipraga või millega iganes. Lisa seeni või muud mis maitseb.

Sega kartulisegu vahetult enne pannile panemist läbi, et kogu vedelik ei jääks pealmisse osasse. Pane pool kartuli-porgandi segust 24cm vormi. Lisa kogu hakkliha ja hakklihale ülejäänud pool kartulisegust. Silu kartulisegu siledaks. Muidu lähevad üksikud kõrged tükid kõrbema.

Pane vorm ahju – 195kraadi 45 minutit. –

 

Serveeri valge kastmega. Või hapukoorega.

Nämm-nämm!

Ja asi on ka külmalt nämm nämm.

Porgandipirukas juuretisega leival

Minu viimase aja leid!

Leidsin selle retsepri netiavarustest täiesti kogemata, kui otsisin lihtsalt porgandipiruka retsepti.

Peale esimest läbiküpsetamist oli selge, et see küpsetis jääb ka minu menüüsse.

Tegu on juuretisega  küpsetatud leivale tehtud pirukaga. Tõsi  - see eeldab et on olemas varem küpsetatud põhi, aga kui see olemas on, siis on tegu lihtsa ja hõrgu roaga, mida võib kindla südamega armsatele inimestele pakkuda .

Koostis:

leivapõhi - ehk pool koorikleiba. 28cm pannis küpsetatuna

2 suurt - väga suurt porgandit :)

1 sibul

tiba veiniäädikat, lusikatäis mett

soola, pipart

150g toorjuustu

umb. 100g  Gouda juust. Võib ka muu olla

4 muna. - 2 keedetud ja 2 ilma.

Lõika koorikleib pooleks. Teise poole võid teise piruka jaoks jätta. 

Prae sibul ja porgand pannil, koos äädikatörts ja soola-piparaga.

Kui segu hakkab valmis saama lisa meetörts. Haki sisse keedetud munad.

Sega toorjuust, munad ja juust (riivitult). Maitsesta. Laota porgandisegu leivapõhjale ja vala üle toorjuustuseguga. Küpseta 200C ahjus umbes 30 mintsa, kuni koogike on pealt ilus kuldne.

Maitseb võrdselt hästi nii soojalt kui külmalt.