27.09 - ametlik seenepäev

Seenepäevi on olnud nii ja naasuguseid.
Täna oli 12h päev, mis algas ja lõppes seentega.
Hommikul viisin lapsed lasteaeda ning koduteel lippasin metsast läbi, et vaadata, mis seis metsas valitseb ning kas päeval Kärduga plaanitud käiku üldse on mõtet ette võtta. Üllatus suur: ristlõige 20 minutlisest jalutusest metsas oli väga rikkalik.
Ametlik saak: Hulk kukekaid, timpnarmikuid, isegi kuuseriisikaid, lehtrikad ja 1 torbik. Kõik sobivad otse pannile ja sealt edasi kõhtu.

Päevel sai ette võetud plaanitud metsas käik - Ott magama, rattad kuurist välja, korvid lenksu otsa ning sõit paariks Oti unetunniks metsapoole võis alata.
Lubasin Kärdule lehtrikaid ja neid me ka saime. Olenemata sellest et korilus on minu sügise igapäevane tegevus, olin ka mina taaskord rõõmus.

Kuna seenevalik oli rikkalik ja metsaseene pirukas on mu sügise lemmik, siis oleks olnud patust mitte 1 mõnus küpsetis ahju visata ning hiljem päevarõõmu kõhuga jagada.

Tegin pirukat nii:

Kasutasin Cristella lehttainast.

Täidiseks olid metsaseened, riivitud porgand, sibul, suvikõrvits, peekon, tomat. Praadisin kõik läbi.

lehttaignal lasin ahjus umbes 5 minutit küpseda, lisasin seenesegu ja muna-koore segu ning juustu

20 mintsa ahjus, tüümian peale ja... Head ISU

Naadi-juustu muffinid

Korjasime Kataga toominga alt muffinite jaoks naate ning arutasime omaette, et "mis lõhn see on, ma ei saa aru, mis lõhn see on jne." Mis lõhn, mis lõhn. Naadi lõhn oli. Mõnusalt lapsepõlve meenutav ja mõrkjalt magus. Ma ei suutnud meenutada, miks see naat lapsepõlves tuttav on, aga juu see suur toomingas, mille all mängimas sai käidud, oli ka ümbritsetud naadiga ja ju ta lihtsalt vaikselt lõhnas seal.

See on nii nauditav, kuidas lõhnadel on aeg juures. Nõgeseid nuusutades näiteks kangastus silme ette Rägadiku talli ( või oli see laut) varemed.

Aga nüüd küpsetamise juurde.
Tutkisin enne tegemist paljusid erinevaid retsepte. Naadimuffineid on paljud blogijad küpsetanud ning variatsioone ja kirjeldusi on erinevaid omajagu. Kuna suur osa küpsetisest on juust, siis juustu valik on kindlasti määrava tähtsusega. Naadi kogus on ka enamasti kirjas kui peotäis või kimbuke. Kuskil retseptis nägin aga mõõtu: kokku pressitult 3dl. Naadi koguse osas läks pilt kohe oluliselt selgemaks.

Tegemine oli iseenesest lihtne, tulemus mõnus. Lapsed küll ei söönud, aga Mangus see-eest pistis kahe suu poolega.
Mina tundsin muffinis naadi maitset, Kata näksis ühe käega naati-teisega muffinit, et maitseid kokku viia ja Marit ütles, et juustu maitse on ülekaalus. Arutasime üheskoos, et sinihallitus juustu kasutamine tapaks naadi täiesti ära ja et juustuks tasukski pigem vähemaitsekat sorti kasutada.
Ühiselt aga arvati, et tegu on mõnusate küpsetistega, mida võiks ehk isegi järgi teha.

Vaja läheb ja teha tuleb:
värsked naadi lehed, kokku vajutatuna umbes 3dl

2 muna

1 sl suhkrut

3 dl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

veidi soola

100 g hapukoort

100 g riivitud juustu - panin poleks Parmesani ja Atleedi 

100 g toasooja võid

Kalla naadilehtedele keev vesi, lase mõned minutid seista ning siis nõruta ja haki lehed peeneks.
Vahusta või ja munad kergelt suhkruga, lisa jahuga segatud küpsetuspulber ja sool, siis hapukoor, või, riivjuust ja hakitud naat. Sega tainas läbi, tõsta muffinivormidesse ja küpseta 200kraadi juures umbes 20 minutit või kuni pealt on kenasti pruunikad.

NÄMM!



.