Kulbid

Kulpide üle olen ma uhke. Mulle need meeldivad ja kuna ma ei ole näinud teistel midagi sarnast, siis võin lihjtsalt toodet ja mudelit väga enda omaks pidada.

Kulp ise on 2 ühes. Ühtepidi kasutades on tegu salfakahoidjaga ja teistpid on need kasutatavad kulbina/lusikana.

Tegemisest:
Savi: kõrgkuumus valge
Tehnika: voolimine, silmad "kratsatud"
Glasuur: Mustaga õnarused, see maha pestud. peale ARS hallvalge svammiga tupsutatud, suu -  cristmas red

Keraamiline küpsis ja alus

Pildistasin täna üles omajagu oma eelmisel aastal tehtud keraamikast. Asjad, mis meeldivad ja mida on tore ka teistele näidata.

See vaagen sündis esimesel Virve juures käimise korral. Mõtlesin kord klaasist teha küpsise vaagna, kuid ei saanud sellega hakkama. Savi tunduski küpsiselikum.

Savi: valge kõrgkuumus + madalkuumus kollane/punane
Valmistamine: rullisin, kleepisin savi ning surusin päris Kalevi küpsisega küpsised ning vaagna küljed. 1 keraamiline küpsis sai kleebitud ka vaagne küljele - 2tk on lahtiselt ja on enamasti päris küpsistega vaheliti.
Glasuur: alusel ARSi hallvalge, küpsistel õnarustes läikiv
Virve küll ütles, et ma vaagna sisse  paneks ainult läikivat,  kuid mina tahtsin et see seest valge saaks. Tol korral ei osanud ma ette näha seda, et valge pintseldamine ei pruugi anda valget tulemust.

Originaal ja plagiaat Joosep v Jaagup

Joosep ja Jaagup on meil tublid joonistajad. Osalt ei ole ma ehk obiektiinve hindaja kuid teisalt usun siiski, et annet neil on. Eks ande puudumine oleks ka joonistavat isa omavatel lastel vähe kummaline.  Jaagupil on suureks arendajaks ka suure venna eeskuju.

"Suur" kunstnik tavatseb enamasti joonistada tegevuspilte. Pildil on teema, erinevad plaanid jne.
Nii tuli ka "Muti mure". Tegu ei ole tema suurima saavutusega tehnilis/kunstilis vallas, kuid omas kategoorias on ta aga asimene. Kategooria on siis see, et pilt oli väikse venna jaoks nii äge, et seda oli vaja ümber joonistad.

"Muti mure" / Joosep / 6a

Pildil on Mutt, kelle käik on kinni vajunud ja muna on jääud lõksu

Nüü siis jutt plagiaadi juurde. Joosepi pilt nii inspireeriv, et Jaagup otsustas selle oma oskusi kasutades joonistada.  Kusjuures joonistas ta nii hästi, et kui Mangus pani pildi seinale, siis tundisn ära pildi teema ja ülesehituse ja süvenemata pildikeelde arvasin, et see on Joosepi oma. JAAGUPIMUP on Joosepi kirjutatud - mingil põhjusel on see aga poolikuks jäänud.

"Muti mure" / Jaagup / 4a 

Jaagupi pildil on mutt kelle käik on samamoodi kinni kuid kättesaamatuks jäävad muna asemel tööriistad.

Rakupõletus

Ja nüüd kirjutan raku põletusest.

Otsisin netist infot, et teema kohta jääks maha adekvaatne info. Veeb on suur ja lai ja infot seetõttu ka väga palju. Minu jaoks on selle põletamise võlu mustas matis,  tahmanud pinnas. Osade meelest on raku põletuse võlu glasuuri pragudes ja metalses glasuuris.

Wikipeedia kirjutab Raku kohta üsna põhjalikult.

Suures plaanis on tehnoloogia iidne viis kiireks savi põletamiseks.
Sain eelmisel sügisel sellest protsessist täies mahus osa - esimesel kokkupuutel sama aasta kevadel vaatasin vaid pealt ja imetlesin teiste asju, sel korral sain ka oma toodangu ahju pistetud.

Minu esimene rakutöö sai allolev. Kann.  Keerulise saatusega (savipetmise katse vol 1)  lihtne iluasi.
Minu mõtteks oli saada terve kannu väliskülg süsimust kuid tahmatamise protsess ei töötanud sel korral minu kasuks.  Ehk siis järgmisel korral.

Tegemisest:
Savi: valge, samotine kõrgkuumus
Tehnika: rullisin kangaga seintemustri, kleepisin ja voolisin muu osa. Sanga kleepsin haltuura korras. Savi ei jäta siinkohal aga kätte maksmata. Sang lihtsalt kukkus põletamise käigus kannu küljest ära.
Glasuur: kui mu mälu mind ei peta siis sai kasutatud sinist glasuuri (otsi sinist), külgedel on hästi õrnalt läbipaistvat, et triibu faktuur rohkem välja tuleks. Oma vaimusilmas nägin külgi küll matt mustana, sanga/tila ja kaane serva aga läikivana. Saatus aga ei andnud musta pinda. Või et musta pinna sai vaid kaane sisekülg. Ehk siis teisel korral, teise tootega läheb paremini.

 

Loomeprotsess...

 

Glasuuritud kann - üsna üllatav värvivalik arvestades lõpptulemust. Glasuurimine ise ongi kogu selle protsessi juures kõige aukartustäratavam plus ennustamatum. Räägitakse et harjutamine teeb meistriks. Harjutagem siis hoolega.

Gaasileek ahju, tulejutt kaanest välja. See, et seda kõike pimedas tehti oli puhas juhus. 

Aeg oli november ja päev oli lihtsalt lühike. 

Olgem ausad - kogu see tegu on pimedas oluliselt põnevam kui valges ...

Eriti just punaseks põlenud toodang....

Tulipunane kann tulev välja "ahjusoojana"...

leiab tee saepurusse ja sealt juba edasi vette...

ning kui sa oled üritanud savi petta ja liiminud kannu sanga kehvalt, siis juhtub just nõnda. Saad ahju läinud 2 tüki asemel kolm. Minu õnneks on olemas head keraamikaliimid ja kann elab ka remonditud sangaga oma toredat elu.

  

Lehetassid

Savikatsetusi on näidata ja postitada palju, sest teinud olen 1,5 blogivaba aasta jooksul omajagu.
Selle aja jooksul on olnud õnnestumisi ja ebaõnnestumisi.

Täna panen üles ühe õnnestumise. Minu oma looming (lehekeste osas) ja kasutusidee ja lõpptulemuse üle võin uhke olla.  Isegi glasuurimise üle.

Tegemisest

Savi: kõrgkuumus, valge

Tehnika: rullisin, lõikasin ja kleepisin. Lehed dekoreerisin peale ballooniga - väike savimumm+noaga leheks.

Mõõt: Kermi lõige, 21x11.5

Glasuur: Väljas ARSi sinine paksult ja kastetuna, sees sama glasuur õhukeselt. Lehtedelt nühkisin natuke glasuuri maha.

 

1 aasta ja 4 kuud puhast laiskust

Täiesti märkamatult olen blogi pidamisele aasta ja mõned kuud vahele jätnud.

Kõigepealt ei toetanud minu tegemisi arvuti, peale seda aga oli paus juba nii suur, et imelik oli midagi kirjutada. Siis tuli aktiivne elu FBs. :)

Tegelikult olen teinud vahepeal ikka omajagu. Peamiselt savitamist ja palju.
Ja remont on valmis saanud aga kuna tuba pole kunagi piisavalt korras ja tegelikult ei ole ju ikka veel lampe üleval, siis ei ole olnud tahtmist pildistada.

Kogun nüüd oma mõtted ja projektijuhina teen plaani kuidas ja mismoodi ma asju postitama hakkan.
kõige eelduste kohaselt panen mõned pärlid vahepealsest ajast ja alustan uue hooga järjepidevat postitamist.

Jaksu mulle
ja aitähh Melikale, kes täna mind torkima hakkas :)

Joosep joonistas elektrit

Nagu eelmistel aastatel, nii kujundasime ka sel aastal Enstole kalendri. Elektri teemalise.
Selle aasta ideeks oli kalendri pildilise osa lasta joonistade koolilastel - ühest koolist ja iga pilt erineva klassi õpilaselt.  Kaasasin lähima keskkooli - Joosepi tulevase - Kolga Keskkooli.

Mõttes tundus see jube äge kontseptsioon - aasta vältel näed kalendris piltide kvalitatiivset arengut ja iga kuuga lähevad pildid paremaks. Tegelikkus on aga see, et joonistamise oskus ja pildi väljanägemine ei sõltu sinu vanusest, veel vähem klassist, kus käid.  Lõpuks ei hakanud me seda väga vaatamagi ega analüüsima. Tuli nagu tuli.  On ju kunst subjektiivne. Üldpilt jäi väga ilus ja klient oli äärmiselt rahul.

Kuna mul polnud üldse miskitki kogemust ei laste ega noortega koostööst, siis usaldasin neid endid. Kirjeldasin neile meie ootusi, palusin kasutada vildikaid ja pliiatseid. Pildid võisid olla elektrinaljast, Ensto toodetest jne. edasi jätsin nad suht omapäi. Tegelikult oleksime võinud teha valitud seltskonnaga koos joonistamine. Ma oleksin ehk kohe osanud anda tagasiside teema kohta, osanud märagata lahedaid mõtteid ja lasknud neid edasi arendada.

Ensto kalenderis on 13 kuud - detsember-detsember. Nii tuli esimese detsembri jaoks leida lasteaia laps. Kus häda kõige suurem, seal loomulikult abi kõige läheb. Ühel õhtul saigi Joosepiga koos "elektrit joonistatud" Arutasime elektrist laiemalt, kus on kasutusala, mida võiks joonistada. Tegime seda mida ma teiste joonistajatega ei teinud. Ka sain ma Joosepile öelda õigel ajal Stop, et kunstnik pilti liiga ilusaks ei teeks. Pidin ma ju arvestama ka sellega, et asi pärast trükitav oleks.

2. klassi käest ei tulnud kahjuks midagi head ja kuna seal ei paistnud olevat ka hea käega õpilast, siis lasin ka 2. klassi pildi Joosepil joonistada. Tema sai sellega kenasti hakkama. Kõigele lisaks sai ta ka oma tööde eest tasu. Nagu teisedki lapsed.

Kogemus oli minule küll põnev. Ehk oli see ka teistele projektis osalenutele sama kirgastav.

Pildi kohustuslikuks osaks on loomulikult kuusepuu all olev LEGO karp.

Kõige ägedam osa on jäänud kahjuks varju. 

Nimelt tõmbab "magnet" torm majast radikaid välja. Magneti ots on natuke näha.