Kodu korda 2 - lammutus

Peale nädalavahetust kõlab "kodu korda" kuidagi irooniliselt :) Aga nagu millegi lõpp on uue algus, nii on ka meie tagasihoidliku remondi puhul.

Nädalavahetus oli remondi mõttes töine - ennekõike muidugi Mangusel. Ka on praegu see faas, kus väiksemgi liigutus annab suure tulemuse ehk siis muutused on väga käega ja silmaga hoomatavad.

Igal juhul - nüüd pole enam tagasiteed, sest seinad ja lagi (osaliselt) on maha lammutud. Kohati paistab meie pimedasse tuppa ka lisavalgust - tõsi peamiselt sealt kus vaja ei oleks. Saime nüüd vähemalt teada, miks köögis tuule ja külmaga jalad jääs olid. Köögi seinas haigutas lihtsalt umbes 8cm suurune täitmata auk.

 

Üllatusi väga hulle ei tulnud. Kuid mõned siiski.

·         Hirmus klaasvill. Hiirtee see väga hirmus ei paistnud olevat, sest nad olid sinna isegi pesa teinud.
·         Meie hiiglaslik ahi on ehitatud seinale ette, mistõttu ei saa me osa laudist kätte. Eks tuleb läheneda miskit teistmoodi. 
·         Lae laudise all olid ilusad paksud plangud, need jäävad nii. Vana laudist lakke tagasi ei hakka arvatavasti panema. Mangus kangutas keskmisest osast ka 1 laua lahti ja seal paistis sama seis olevat.
·         Sein kus on aken koridori, on kergsein. Kahe plangu vahel oli taas klaasvilla. See kerg-sein annab hea võimaluse nihutada ja laiendada sisemist akent. Ja aken teatavasti tähendab valgust. Jess.

Ma juba näen natuke seda lõpptulemit. Natuke uduselt, aga näen :)

Pildid räägivad rohkem kui sõnad.

Kodu korda 1

Meie eelmise aasta kodus toimetamise märksõnaks oli AED. Plaanis oli aita kohendada, peenramajandus korda saada, põõsad/puud korrastada, majaseina äär korda ning kinniteed rajada.
Piltlikult: ühe ja teise saime valmis, kolmandast ja neljandast sai tehtud osa ning viies ja kuues lähevad arvatavasti ümber tegemisele :)

Selle aasta plaan, lisaks eelmise aasta lõpetamata ja ümber tegemist vajavate toimetamisele, on elutoa/köögi remont. Põhieesmärgiga tekitada tuulepidavus ja VALGUS. Vahetult enne ümberkolimisi tegin meie vanast toast ka pildid. Napilt sain jaole.

Täna - peale 4 päeva lohistamisi oleme end maja teises pooles, varasemalt suvises kinotoas ning talvises külmas toas, sisse seadnud. Teisele korrale seadsime magamise toa ning alla korrusele köögi ja suuretoa nurga. Köögist on veel puudu pliit ja külmkapp nigg kraanikauss, mida ma ei saa ka :) Aga tühja sest.

Mulle siin meeldib, meeldib isegi see öine hämarus. Mõnus on. Muutused on mõnusad. Vähemalt täna veel.

Samet-ümbrikus kullanoodine kutse

Vahepeal tegin natuke kutseid.  Seekord jälle tasustatavat tööd. Tööd, töö juures.
Tellija plaanis kutsuda oma kliente ooperisse. Ooper on uhke ja ja pidulik, sellest veel pidulikum on, kui see etendus on Münhenis, mistõttu pidi ka kutse olema soliidne, peen ning üritusele vastav.

Kutse tegemise juures oli minu osa idee, materjalide valik ja ümbrikute lõikamine/kleepimine. Kasutasime fooliumtrükki nii sametümbrikul kui kutsel, mõlemal sama rauaga. Tekstid printisin, ümbriku "stantsisin" ise. Kuna see sametpaber oli VÄGA paks ning võttis igasuguseid karvu ja tolmu külge, ning  kui vähe tugevamalt paberipinnale vajutasid, siis jäid pinnale näpu jäljed .... materjal ise maksis suure hulga raha.... siis mõõtsin 10 korda ja lõikasin 1 kord. Surusin, pressisin, kleepisin ja voltisin nii hoolega kui sain. Sellest hoolimata tegin valearvestusi ning lõikasin nii mõningi kord rohkem kui oleks vaja olnud :)

Mangus aitas mind kujundusfailidega. Tähendab see siis seda, et tekstid pani tema ilusaks.

Klient jäi tulemusega väga rahule ja mina ka. Hea et on võimalusi selliseid asju teha.

.

Laste oma peenar

Paar aastat tagasi tegime Joosepiga talle väikse aiasaaduste peenra. Tähendas see seda, et kokku sai laps külvata hunniku seemneid. Saaki eriti ei saanud, aga tol aastal ei saanud ma ise ka midagi. Puhtalt oskamatusest midagi kasvatada.

Sel aastal on meil söödist haritud aiamaa juba 4ndat suve käibel olnud, eelmisel aastal eriti hoolsalt, mistõttu on tüütut umbrohtu suht vähe ja muld meenutab ka mulda. Lausa lust on seal toimetada.

Sel aastal on lapsed on juba mõnusalt arusaajad ning otsus neile oma napist peenramaast tükike eraldada ei tulnud raskelt. Mida me maha plaanisime panna sõltus puhtalt sellest mis olemas oli.

Eraldasime peenrajupi ja jagasime selle pooleks. Kõigepealt istutasime ühe lille, mis oli muru sisse nukralt ära eksinud ja oleks mõne aja pärast maha niitmisele kuulunud. Edasi kaevasime maasse 4 kartulit - kummalegi 2tk. Kartulid maas, tuli vähe keerulisem tegu - seemnete külv. Esimeseks koolitööks said aedoad. Joosep pani neid kenasti ritta, Jaagup moodustas kuhjasid ja ei järginud külvi tihendust. Ubadele järgnes vili -leidsime miskit vilja - Külli kunagi kinkis, tea kas terad üldse tärkavad ja mis viljaga üldse tegu on.
Maha sai veel jupike porgandit, peeti ja tilli.

Kartulite kinni ajamine

Aedubade külv Joosepi moodi

Aedubade külv Jaagupi moodi

Ma ise olen kenasti oma külvid märgistanud, peamiselt selle pärast et teaks, mida välja rohida ja mida mitte, ning et midagi üle ei külvaks. Seda viimast on minuga ikka juhtunud, enamasti küll istutamistega. Ka lapsed said oma külvidele sildid juurde. Mangus aitas pulkadega, Joosep kirjutas ise vastavad sildid (tõsi - kirjutasin tekstid ette) ja ega Jaagupki alla jäänud. Jaagupi siltidele kirjutasin tõlked ka peale, sest sellest keelest ma arvan ei oleks ta ise ka mõne aja pärast aru saanud.

Porgand Jaagupi moodi

Porgand Joosepi moodi

Ettevõtmine oli vahva, Mangus kiitis selle ka heaks mõtteks. Nüüd jääb üle vaid koos tärkamisi kaemas käia ning rohimisega tegeleda. Joosep oli täna valmis kõiges kaasa lööma. Näis!

Jaagupi peenrappol, Joosep nõudis mind ka pildile

Joosepi pool

Minul jälle väikse asja üle suur heameel! Suur rõõm sellest, et lapsed tegid peenrateo algusest lõpuni kaasa. Aitasid isegi järelejäänud seemned kokku korjata ning tööriistad omale kohale panna.



.

Naadi-juustu muffinid

Korjasime Kataga toominga alt muffinite jaoks naate ning arutasime omaette, et "mis lõhn see on, ma ei saa aru, mis lõhn see on jne." Mis lõhn, mis lõhn. Naadi lõhn oli. Mõnusalt lapsepõlve meenutav ja mõrkjalt magus. Ma ei suutnud meenutada, miks see naat lapsepõlves tuttav on, aga juu see suur toomingas, mille all mängimas sai käidud, oli ka ümbritsetud naadiga ja ju ta lihtsalt vaikselt lõhnas seal.

See on nii nauditav, kuidas lõhnadel on aeg juures. Nõgeseid nuusutades näiteks kangastus silme ette Rägadiku talli ( või oli see laut) varemed.

Aga nüüd küpsetamise juurde.
Tutkisin enne tegemist paljusid erinevaid retsepte. Naadimuffineid on paljud blogijad küpsetanud ning variatsioone ja kirjeldusi on erinevaid omajagu. Kuna suur osa küpsetisest on juust, siis juustu valik on kindlasti määrava tähtsusega. Naadi kogus on ka enamasti kirjas kui peotäis või kimbuke. Kuskil retseptis nägin aga mõõtu: kokku pressitult 3dl. Naadi koguse osas läks pilt kohe oluliselt selgemaks.

Tegemine oli iseenesest lihtne, tulemus mõnus. Lapsed küll ei söönud, aga Mangus see-eest pistis kahe suu poolega.
Mina tundsin muffinis naadi maitset, Kata näksis ühe käega naati-teisega muffinit, et maitseid kokku viia ja Marit ütles, et juustu maitse on ülekaalus. Arutasime üheskoos, et sinihallitus juustu kasutamine tapaks naadi täiesti ära ja et juustuks tasukski pigem vähemaitsekat sorti kasutada.
Ühiselt aga arvati, et tegu on mõnusate küpsetistega, mida võiks ehk isegi järgi teha.

Vaja läheb ja teha tuleb:
värsked naadi lehed, kokku vajutatuna umbes 3dl

2 muna

1 sl suhkrut

3 dl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

veidi soola

100 g hapukoort

100 g riivitud juustu - panin poleks Parmesani ja Atleedi 

100 g toasooja võid

Kalla naadilehtedele keev vesi, lase mõned minutid seista ning siis nõruta ja haki lehed peeneks.
Vahusta või ja munad kergelt suhkruga, lisa jahuga segatud küpsetuspulber ja sool, siis hapukoor, või, riivjuust ja hakitud naat. Sega tainas läbi, tõsta muffinivormidesse ja küpseta 200kraadi juures umbes 20 minutit või kuni pealt on kenasti pruunikad.

NÄMM!



.

Palun umbrohule! Nõgesesupp

Tegime täna kodus tööd, mistõttu oli see hea võimalus ka keset töönädalat külalisi kutsuda. Kumbki külalisest ei teadnud teineteise tulekust :) Ühe meelitasin umbrohu ja niisama pläkutamise võimalusega ning teisele müüsin maha oma mehe IT võimed.

Nagu külalistele lubatud sai, pidin pakkuma erinevaid umbrohusööke. Plaanis olid naadimuffinid ja nõgesesupp.  Kumbagi ei olnud enne teinud ja mõlemad tundusid ahvatlevad.  Panen nad eraldi postitusena kirja ka.

Kõigepealt nõgesesupp.

Nõgesesupp 4le oli hää ja valmis sai see nii:
50g nõgeselehti
300g kartulit
köögiviljapuljongit
vett umbes 1liiter
2 muna
maitserohelist - tilli ja sibulat
hapukoort
soola-pipart

Korjasin nõgeseid. Noori, värskeid ja rammusaid :) Kõige mõistlikum mõte oli kääridega tükikesed nõgestest kaussi lõigata. Nii tundus kõige mugavam, vähem nokkimist. Kupatasin neid mõni minut ning jätsin ootele. 
Kartulid panin puljongisse keema. Keetsin pehmeks. Lõpus lisasin hakitud nõgese ja maitserohelise.

Retseptis oli tegelikult ka 80g õli. Skeptiliselt panin küll umbes 30g, aga ka see oli viga. Üritan retsepti esimesel korral alati 1:1 ära teha, et saada aru, kuidas retsepti kirjutaja on tulemit mõelnud. Salamisi lootsin, et sel õlil miski sügavam mõte on ja ma lihtsalt ei mõista kohe selle sügavust, aga õli tegi supi hoopis õliseks. Järgmisel korral ma seda ei pane.
Kata ütles veel et "sa küsi Mari-Liisi käest, mis selle õliga on". :)  Hea nali. Aga kummaliselt ongi nii, et minu lemmikblogi retsete ma usaldan ja tegijat usun. Pimesi, sest tegelikult pole mul õrna aimugi reaalsetest toitudest või inimesest kes blogi taga seisab,  aga usun ikkagi, sest see kõik tundub usutav. :) 

Supp sai serveeritud pooliku muna ja hapukoorega. Munad pošeerisin.  

Degusteerijad kiitsid supi heaks. Mina teen keetmisega aga lähiajal ka korduskatse.

Nämm!



.

Karulauk ja pesto - karulaugupesto

„Inimestega tasub suhelda!“ Kuulutasin seda fakti täna ikka väga mitmeid kordi.

Paar nädalat tagasi hakkas mind huvitama karulauk ja selle teema juures just see, kust seda vabast loodusest saada võiks ja et kas seda siinkandis ka leidub. Võtsin ette uurimustöö. Küsisin siit ja küsisin sealt. Inimestelt, kes võiks ise teada ja kes võiks teada kedagi kes teab… tulemiks sain ühelt inimeselt lubaduse, et 1 naine, kes teab ja kohta ei taha öelda, toob mulle kimbu ning üleeile laekus info, et üks naisterahvas teab kus karulauk kasvab, ta tahaks ise sinna minna, aga kuna autot pole siis võib nö. sõidutajale koha kätte näidata. Ja mul ju on auto! 

Nii võtsingi reede hommikul, peale laste lasteaeda viimist , selle käigu ette. Endal nägu rõõmust säramas!

Karulauk on III kategooria looduskaitsealune taim. See tähendab, et taime võib korjata nii, et see ei ohustaks liigi säilimist kasvukeskkonnas. Mina korjasin väheke ja kindlasti mitte ei rikkunud taime kooslust.

Väljavõte terviseleht.ee lehelt:

Karulauk on 15-40cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars on kolmekandiline, õied valged või roosad, lõhnavad, õitseb mais ja juunis. Kasvab looduslikult salumetsades. Lehtedel on väga tugev küüslaugu lõhn ja maitse, ka toimeainete sisaldus ja mõju organismile on samasugune nagu küüslaugul. Maitseainena võib kasutada nagu küüslauku. Karulaugu lehtedest valmistatakse pikantset lisandit liha- ja kalatoitudele. Selleks keedetakse lehed väheses vees, lastakse nõrguda ja marineeritakse vähese äädika ja toiduõli segus, mis maitsestatud vähese soola ja pipraga.

Võib kasutada ka toorsalatina iseseisvalt või teiste salatite koosluses. Kasutades kui maitseainet, lisatakse suppidesse, hautistesse keetmise lõpus või vahetult enne lauale andmist

Ma ütleks, et see maitse ei ole väga tugev – ootasin midagi enamat.

Aga pesto tegin Nami-Nami retsepti järgi ning peale valmimist täiustasin oma maitse järgi.

Minu retsepti, millega rahule jäin läks:

50g karulaugulehti

50g seedermänni seemneid (võilillepesto tegin kõrvitsa omadega ja kuskilt lugesin, et sobivad ka sihvkad)

50g parmesani juustu

1dl oliiviõli

2 tl. sidrunimahla

Soola, pipart

Tükeldasin karulaugu lehed, lisasin seemned ja törts õli. Saumikserdasin ühtlaseks, lisasin veel õli, kuni mass tundus paras. Segasin sinna sisse ka sidrunimahla, riivitud parmesani ja törtsi soola ning pipart.

Kokku sai päris hea kraam…. Võiiiiii… ootasin enamat.  

Lastele maitses see aga igatahes maitses rohkem kui võilillepesto. Vabatahtlikult käisid lausa purgi kallal.