Kodu korda 8 - sein

Tegelikult on viimased 2 asja vahetuses. Sein sai enne valmis kui lagi.
2 täispikka tööpäeva ja tumepruunist seinast sai ilus puidukarva sein. Töö käigus ja teisi seinu vaadates jõudsime järeldusele, et selle säherdune toonivalik tulenes sellest et eelmised remontijad ei viitsinud rehenõgest seina lihvida ja kuna see heledamaks ei võõpunud, siis otsustati see tumedaks teha. Igal juhul läks palk umbes 3 mm õhemaks, kulutasime 2 lihvketast ja hunniku liivapaberit.

Kui sein heledaks läks, siis tundus tuba väiksem. Arutasime omaette et enne oli sein kui lõputu pime auk ja nüüd lihtsalt on näha. Aga ilus on küll

Kodu korda 7 - lagi

1 suur asi peaaegu jälle valmis.
Laelauad said servamata ja 20cm laiuste laudade vaheliti kasutamisest. Servamata lauad puhastasime ise koortest, lihvisime ja pinoteksisime valgeks. Lae valmimise juures oli suur osa Katil - tänud talle selle eest - kui poleks tema tulnud Tunneli töölaagrisse, siis oleks vist umbes 2 päeva hiljem valmis saanud. Paar töökäsi ja veel teotahtelisi, on uskumatult tõhusad.

Loomulikult sai käe valgeks ka pere noorim - usin töömesilane Paabu. Tema on veel rikkumata ja tahab igal pool abiks olla. Vanem vennas juba teab, et töö tapab :)

Kusjuures, tegelikult ka on pilt helge ja valgus toas.

(Enamus võtteid on tehtud atomaat-reziimil. Ehk siis masin ise on regullinud.)

Kodu korda 6 - Koridori akna asukoha vahetus

Koridori aken sai ka uue koha.

Enne remonti oli koridori aken otse vastu seina. Ei andnud ta valgus ega olnud üldse näha. Jäi ette ning oli pigem tülinaks.igasuguse riiete paigutuse tegi ka ebamugavaks. Kuna maja lati arutades selgus, et aken ei ole mitte palkseinas vaid kergseinas, siis otsustasime seda väheke ninutada. Ettenägemata tööd tuli juurde, aga tulem on ka seda väärt.

Nüüd paistab siseaknast eeskoja aknaid ja seetõttu ka välja ning akna ja seina vahel on hea ruum, kuhu mahtuada väisriided.  

Kodu korda 5 - Köögiaken

Köök sai suurema akna.
Kuna tegu on säästuprojektiga, siis oli sunnitud Mangus tegema ka ise uued aknapõsed. Akna laiendusel läksid kasutusse ka vanad "sääsevõrkraamid" ja nii saigi köök uue akna - oma töö ja vaevaga - või mis oma - ikka Manguse töö ja vaevaga.

Mina sain vaid ümber tema käia ja ohhetada ja ahhetada kui äge töömees ta on.  On ju tegu arvutihiireliigutajaga siiski. :)

Kodu korda 4 - Uksed

Minu soleerimine!
Mangus ütles remondi alguses, et minu vastutusala on uksed. Täpsemalt siis nende vanast värvist puhastamine.
Nädalavahetuse superilmaga sai esimese uksega algus tehtud. Niitsin endale heinamaale platsi, kus oleks hea kooruvat pudi maha jätta. Eks suurema osa saab kokku korjata, aga peenikesel pudil lasen küll südame rahuga mullaga ühineda.

Kogu selle tegemise käigus kõrvetasin ära oma selja ja läbi sai kärsatatud ka puhur. Täna nokkisin juba tuppa toodud uksel väikseid pahtli ja värvi tükikesi ilma puhurita.
Valguskiirena kauguses paistev lõpptulemus on täitsa rahuldav. Mulle tundub, et Mangus peab siiski oma puusepa oskused proovile panema ja osad kohad välja vahetama, aga eks paistab.
Tean hulka inimesi, kes läheks ja ostaks uued, sirged ja korralikud uksed, mitte ei tegeleks selle "jamaga" millega praegu tegelen. Õnneks tean ma ka hulka inimesi, kes minust aru saavad :)

Kunagi keegi tark ütles, et kui vana mööbel on üle värvitud, siis ikka põhjusega. Ja pahtel on ka põhjusega pandud. :) Ja eks siingi on see pahtel põhjusega - varjamaks väikest pehkimist ning koera kraabitud jälgi. Viimased tahan ma kindlasti alles jätta. Need on kuidagi väga ilmestavad ja aega kajastavad. Aga eks näis. Kui kõik puhas ja väike lihvgi tehtud, siis on näha, mis jääb ja kuidas jääb. 

.

Kodu korda 3 - naelad

Nagu ma ennustasin on muutused näha alguses ja hiljem läheb kõik väga tasapisi.
Tänaseks oleme saanud - või mis oleme - Mangus on kakkunud lauad seintelt ja lagedest, niipalju kui kätte on saanud. Mina olen olnud abiks vaid vanadest laudadest naelte eemaldamise ning muud pudi-padiga. Peamiselt siiski laste kantseldamisega.
Sirutasin lauad naela teravikud muru poole, mööda platsi laiali. Keerasin need ükshaaval ümber ja toksisin naelad teisele poole- teistpidi maasse. peale seda jälle ümberpöörd ja sõraga naelad välja. Mõnus tegemine. 
Naelad väljas, läks saematerjal puukuuri virna, et siis mõne aja pärast uuesti maja juurde tagasi tassida.
Hea et ilmad soosisid sellist õue tööd.

Näen ikka muutusi oma vaimusilmas ja tunnen kuidas me mõtted selginevad niimoodi, mitte kiirustades just õigetesse kohtadesse.
Kui karp on tühi, tuleb elektritöö ning aknad, uksepiidad. Edasi lagi, siis seinad ja kõige lõpuks põrand.
Minu entusiasm, et lagi jääb sellisena, oli petlik, paneme siiski uued lauad. Kompromissiga. Oi kuidas mul sellistes kohtades kompromissid ei meeldi.

Mangus lammutas ühe seina, et aken ümber tõsta. Alguses mõtlesime, et teeme ka  laiema akna, aga see kahjus ei mahu. Laiem aken tuleb hoopis kööki. Kui mahub.
Uue koha peal on sellest siseaknas aga kasu hoopis suurem. Aknast paistab veranda seina asemel hoopis õue. 
Eks mu hing ihkaks, et koridorist saaks toa osa, aga see tähendaks hoopis suuremat tegemist ja maa tingimustes ikka ilma eeskojata ei saa hakkama ka.

Õudne kui pimedad pildid ja kui pime selles toas tegelikult ka on. Praegu on lagi ju lausa must :)

A küll me pimedusest valguse kätte jõuame.

Raamat - väärtuslikum, kui pealtnäha paistab

Täna oli suur suvi, nagu viimane nädal ja pealegi on olnud. Suur osa ajast ongi kulgenud kuumuse loiduses. Sellest hoolimata on see kuumus hea. Homse ees on aga hirm - sooja pidi olema nüüd juba tavapärase 30 asemel 16. Prrr...

Laupäeval käisin aga lasteaia juubelil. Olen hoolekogu esimees ja seetõttu olin kohustatud üle andma laste ja vanemate poolt tehtud kingituse. Õnneks nihverdasin esinemise juurde veel teisedki. Lugesime 3 liikmega ühe Ellen Niidu luuletuse ning mina pidin otsa kokku võtta. Olgugi, et olin kõnejupi valmis kirjutanud ja seda  korduvalt harjutanud, läks see ikka sassi ja välja tuli üks puder ja kapsad.

Lasteaiale kinkisime... mis seal keerutada... raha. Raha seepärast, et lasteaed ise saaks otsustada, mida oleks kõige rohkem vaja. Pakendi tegemise võtsin loomulikult kohe suurima rõõmuga enda peale.
Tõsi - idee kuidas see lahendada tuli mul umbes päev enne pidu. Olin mõttes isegi leppinud, et panen kingi lihtsalt ümbrikusse ja asi ants. No ei olnud miskit hääd mõtet. Nagu ikka - kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Reedel sõitsin lasteaiast kodupoole ja... nagu välk selgest taevast oli lahendus olemas. Pakendiks pidi saama "raamat", mille sisse on lõigatud pesad raha jaoks. Sorteerisin oma materjali kappi ning leidsin sealt ühe lainepapist lõõtsa, mida olin juba aastaid ühest nurgast teise tõstnud ja lootnud, et ehk ikka läheb kunagi vaja. Ilus suur asi ometigi. Ja papp jõudis oma aja ära oodata. Lõikasin "lõõtsa" pooleks ja sellest sai sisu, kaane liimisin toreda paberiga ning esilehele kirjutasin tiitel-lehe.

Mina jäin tulemusega rahule. Usun, et kasutan sama nippi ühe või teisel moel teinekordki :)