Suvine kott

Täna tundsin õhus kohe eriti kevadet. Uskumatu, aga selle aasta kevad on meie juures kuivem, kui kõik varasemad. Uputus, mis oli, taandus 24 tunniga ja hoov on lumest peaaegu puhas.

Suure suveootuse tuules on ju paslik üles panna minu selle suve kott.

Kott, mis sobib kenasti ka sünnipäevaks saadud kontserdi külastamisele J Kujutan ennast juba Folgil oma ridiküliga laineid löömas J

Kotitegu on minu viimase aja suurim ja põhjalikum tegemine. Ehk on see millegi suure algus. Ehk hakkan nüüd ka vähe aeganõudvamaid ja põhjalikumaid asju tegema, kui seni. Tegema asju, mis võtavad aega rohkem kui 2 õhtut ja nõuavad suuremat läbimõtlemist.

Kott ise on 98% taaskasutus või siis seisva materjali ärakasutus.

Jute on Jõgeva vanaema oma – Taadu kunagi haaras Mõisamaalt selle kaasa ning see on seisnud seni jõude. Nüüd ärkas elule.

Vooder on lina, mille Manguse ema tegi Joosepile, kuid mis oli väike ja läks eelkõige kasutusse seetõttu, et mul ei olnud miskit muud paremat voodrit võtta ja tahtsin koti valmis saada. Minu meelest sobib see sinna kenasti.

Lõng, millest sai heegeldatud osa tehtud on Otto jaoks ostetud lõngast, millest pidin kuduma tuduteki. Ja ma kudusin ka – isegi 2 korda. Ei jäänud rahule. Ja lõpuks lõin käega.  Lõng on seega läbi kootud ja üles harutatud.

Ilunöör on ainuke asi, mis eraldi poetripi käigus soetatud sai.

Nagu ikka - tuli kõik nii nagu tuli. Kõike tegin tundega, harutasin kui vaja, kui vaja võtsin juurde jne.

Koti sisse tegin nö. mobla tasku ka. Siis vähemalt on 1 asi kotis leitav :)

Tegelikult on mul veel plaan kotile midagi tikkida, kuid see osa tuleb vist aja käigus. Või ei tule.

Praegu see ei taha tulla :)