Suur rõõm väikestes asjadest - lõkkesöök

Suur rõõm väikestest asjadest oli ühe ettevõtte, mida enam ei ole, slogan. Minu lemmikslogan üldse.

Täna mõtlesin, et tea kas tihe postitamine pigem devalveerib blogi sisu või siis on pigem blogi aktiivsust kajastav. Mine sa võta kinni.

Igal juhul -  kuna sisu on minu teha ja soov pisikestest asjadest tekkivaid suuri rõõme jagada on suur, siis kirjutan jälle.
Kunagi ütles minu kallis abikaasa, kes tol ütlemise ajal oli lihtsalt sõber, et imetleb, kuidas ma oskan väikestest, pea jaburatest asjadet nii suurt innustust ja rõõmu tunda. Armas märkamine, mis on jäänud mind senini kummitama ja mis innustab mind tänagi märkama ja rõõmustama lihtsate ja loomulike asjade üle. Tõsi - see kõik ei tule enam nii lihtsalt kui tol aal.

Igasugune rõõm aga teeb ju meele rõõmsaks. Rõõmus meel annab hea tunde. Ühesõnaga on kõik see puhas omakasu :)

Nüüd aga tänase väikse märkamise juurde. Avasime grillihooaja!

Mulle tegelikult meeldib rohkem seda nimetada "õues söömise ja lõkkel küpsetamise hooajaks".
Eelmisel nädalavahetusel, kui põletasime oksi, tahtsin visata lõkkesse ka kartulid, kuid unustasin.  Ma isegi ei mäleta millal viimati tuhakartuleid tegin. Lapsepõlves loopisime lõkkeaseme peale lõkketegu pea alati tuhleid täis, kus nende valmidust oksaga kontrollisime, ja mis sellest hoolimata enamasti suhteliselt ära põlesid. Siiski olid kartulid või ja soolaga ülimaitsev, tõsi mitte väga toitev, kõhutäide - tänaseks mõnus meenutus lapsepõlvest.

Sel nädalavahetusel sai eelmise nädalavahetuse viga parandatud. Selleks, et ma ei peaks ööpimedust ja lõpusirgel lõket ootama, otsustasin oma "grillimasina" ise tossama panna. Tegin tuld ühes raamis mille sees on lõket mugav ja turvaline teha. Küpsetasime eelmisel aastal selle peale pandud resti ja panniga mõnigi kord pannakaid. Jaagup mäletas seda hästi ja oli väga veendunud, et kohe-kohe hakkab pannkooke saama... Aga ei saanud!

Tegin hoopis kana ja kartuleid. Kartuleid tegin fooliumis, kuna need, mis lõkkesse plaanisin visata olid liiga väiksed ja kartsin, et ma peale kõrbenud koore sealt muud ei saagi :) Lisasin fooliumisse ka soola, tüümiani ja oliiviõli.  Kana oli poekraam. Klassikaline marinaad.

Kartulid ja kana küpsesid kenasti - olid tossused, mahlased ja krõbedad üheaegselt.  Eks ka tühi kõht ja värske õhk kiitsid koos meiega "suvekuulutajat"

Nämm!


.