Pelmeenid

Oma esimesed pelmeenid tegin umbes 2 aastat tagasi. Toona ei olnud kodus tavalist nisujahu– isu teha oli aga väga suur ja seetõttu katsetasin täistera nisujahuga.  See aga jäi kummalise maitsega, taigen ei olnu nii elastne jne. jne…  Ebaõnnestumisest tulenevalt otsustasin, et sel tegemisel ei ole väga mõtet. 

Laupäeval naabreid külastades mainis Janne, et ta plaanib pelmeene teha ja mis retsepti ta on otsinud jne. Tuntud vaidlejana hakkasin tõestama, et tema retsept on miski muu kui pelmeenide oma ja et nii ei tehta.  Tõesti adekvaatne targutaja – ise teinud vaid korra ebaõnnestunud laari.

Igal juhul jäi jutt nii, et järgmisel päeval hakkan ma seda tegu assisteerima.  Ja assisteerisin.

Keskpäevaks oli ette valmistatud, veebist leitud retsepti järgi,  tainas ning täidis. Minu roll oli assisteerida ja loomulikult õpetada.

Eelmisel ööl vaatasin erinevaid pelmeeni tegemise retsepte ja õpetusi ning ühes nägin, et kui käsitsi teha, siis oleks soovitav taigen munaga määrida, et kokkujäämist kindlustada. Müüsin seda ideed Jannele, mõte tundus veenev ja paistis et see ka toimis. Koos leidsime, et ilma oleks vist tõesti oht lagunemiseks suurem.

Retsept mille järgi sai kogu tegu tehtud on järgmine siin

Peale 2h valmistamist sai lauale umbes 4 söögikorrajagu toodangut. 3 osa läksid külma, 1 osa potti.

Kõrvale pakkus majaperenaine hapukoorekastme küüslaugu ja rohelise sibulaga, hapukurgid ja valge viina.

Ja oli kui nämm oli.

Uskumatu – aga 4 pelmeeni inimese kohta oli väga paras ports.

Vale apelsinisukaad

Ühel õhtul koorisin apelsini ja koorides tulnud lõhn oli nii hea, et ma otsustasin proovida teha sukaadi.
Mäletasin lapsepõlves et sukaad on suhkru sees ligunevad apelsinikoored.
Mõeldud-tehtud! Koorisin apelsini, fileerisin koorealuse valge osa, tükeldasin väikesteks kuubikuteks ning valasin pudi purki - sellele otsa rohke suhkur ja törts kuuma vett.
Et suhkur sulanduks, segasin segu õhtu jooksul korduvalt. Küll olen suht kindel, et see oleks ka ilma segamata sulanud.
Kokku tuli sellest sihuke mõnus tükkidega apelsinisiirup, mida on hea panna magustoitudele lisaks. Ma küll, et tea kaua see säilida võiks, kuid külmkapis usun, et omajagu.

Olles oma üllitise valmis saanud, hakkasin aga uurima, et mismoodi seda sukaadi siis õigupoolest tehakse. Selgus aga huvitav tõsiasi, et sukaad ei olegi miski siirupis apelsinikoor vaid suhkrus keedetud ja siis kuivatatud apelsinikoor, mida siis tükeldades saab magustoitudele lisada. 
Olen üsna kindel, et proovin ka õige sukaadi tegemise ära.

Lihtsad küpsised

Täiesti kogemata sattus mulle kätte miski Selveri reklaamleht ja sama juhuslikult leidsin sealt eriti lihtsad küpsised. Kuna meile muretaignalaadsed küpsised meeldivad ja kapis oli ka või olemas, siis tegin korra täpselt retsepti järgi ja järgmised juba kohendustega.

Vaja läheb:
100g võid
2,5dl spelta vm. täistera nisujahu (olen katsetanud nii tavalise nisujahu kui speltaga,  kuid tavalisest jäi küpsis tuimem, speltast aga tekstuuriga ja elav)
1spl vahukoort - olen ka piima pannud
3spl suhkrut
moosi - olen teinud õuna ja apelsinikoore-suhkru leotisega.

Näpi jahu, suhkur ja või ühtlaseks, lisa koor. Taigen jäta tunniks külmikusse seisma.

Peale seistud aega jaga tainas kaheks. Rulli 2 umbes 30cm vorsti, vajuta see laiaks ja siis omakorda selle sisse soon moosi jaoks. Kui selle liiga sügava teed, siis kipuvad küpsised keskelt pooleks minema.  

(siin pildil on see ülemine "vorst" miks spelta ja tavalise nisujahu taignast)



Pane vahesse moosi. Siin on vale apelsinisukaad, mis ahjus muutub üsna päris sukaadiks. Puistasin üle ka kaneeliga. Ahjus küpseta 200C juures 10-12 minutit.

Ja valmis see ongi! Nammmi!

Juustu-muna suflee

Täna hommikul katsetasin ma uut "omletivormi". Ma ei ole klassikalise omleti sõber, küll aga armastan igasugu muid variatsioone sellest.  

Seekord siis alljärgnevalt.

Olime pühapäeval kahekesi kodus ja seepärast oli ka mõnusam katsetada.

Vaja läheb kahele sööja jaoks:
2 muna

0,5-1 dl riivitud parmesani juustu

supilusikatäis kuivatatud sibulat
soola-pipart. Vähe vähe, sest juustus ja sibulas on ka soola :)

Eralda munakollane ja valge teineteisest. Munakollane jäta koore sisse, valge aga vahusta väikse soolaga kõvaks vahuks. Lisa vahule vaikselt segades riivjuust ja sibulad.  Vala segu võiga määritud brüleevormi, vajuta vahu sisse väike lohk ning lisa sinna ka kollane. Puista üle pisukese juustuga.  Küpseta ahjus 180C juures 10-14 minutit. Olenevalt kas tahad et munakollane oleks vedel või kõva.

Serveeri soojalt. Hea on ka kõrvale krõbistada praetud peekoniviilu ning ahjus küpsetatud ja küüslauguga üle riivitud ciabattat.

 

Pane rõngad kõrvale

2010 aprillis oli Kärdi Sünnipäev. Sünnipäevaks tehakse aga kingitusi.

Taaskord otsustasin ise midagi nikerdada.

Kuna mul endal on kõrvarõngaste paigutusega probleeme, siis sellest tulenevalt mõtlesin, et võiks teha miski toreda raami, mis oleks ühtviisi ilus seinas, kui hea hoiustaja.

Ideeks oli kasutada tikkimiskangast, kust on hea konkskõrvarõngad läbi vajutada. Pildi väljanägemine on vägagi kingisaaja enda kujundada - sõltuvalt siis kuidas ja kui palju kõrvarõngaid on seina riputatud.

Kuna minu mõte oli tegelikult sel hetkel toores, poed olid kaugel ja pidin saama hakkama kodus olevate materjalidega, siis tegelikult ma tulemusega lõpuni rahul ei olnud.  Slogan aga oli väga hea - Mangus mõtles. Ega selline asi väga kujundust vajagi - tapaks see ju sedasi ehete ilu-

Mõte ja teostus kokku oli vast aga 4 ikka väärt :)

Pildil on raam minu ehetega, pross oli kingituse osa. 

Augustis tegin Katale juba vähe edevama asja - seekord võtsin ette ka tikkimiskanga- ja raamiralli. Mina jäin rahule ja mulle tundus et Kata ka. Raam sobis oivaliselt nende garderoobi kaunistama ja on väga Kata ehete nägu. 

Liblikad

2010 aasta kevadel oli lasteaias ruumide ühiskaunistamise talgud. Ühel laupäevasel päeval tuli kokku kamp emasid, kes üheskoos meisterdasid liblikaid. Materjalidest, mis kätte said. Mina kahjuks sel osaleda ei saanud. Küll aga tundsin survet kaasa lüüa ja ka oma abi osutada.
Nii said kogemata valmis imearmsad taaskasutus liblikad. Lainepapist, lillekimpudest pärit "riidepaberist", rohunöörist. Suurus nendel isenditel umb 35x25cm

Liblikad said lasteaias nii sooja vastuvõtu, et inspireeritult nendest kaunistati suur saal samalaadsete liblikatega. Väga hea oli olla seekord ise inspireerijaks. Allpool siis õpetajate valmistaud lennumasinad.

Jõulutort

See kook, mida olen nüüd teinud mõned jõulud järjest, on saanud minu lemmik jõulukoogiks.

Inspireeritud on see ühest külas mekitud koogist, millest tegin oma versiooni.

Sel aastal siis vormis, varasemalt segasin lihtsalt kausis kokku ja kühveldasime lusikaga taldrikule.

Retsept on tunnetuslik:

1 pakk südamekujulisi õhukesi poepiparkooke.

1x500g hapukoor

1 300g torukohupiim

Suhkrut, vaniljet

Valget soksi

Haput moosi

Sega hapukoor, suhkur ja vanilje. Aga arvesta, et küpsised on suht maitsekad. Seepärast pane hapukoort-kohupiima pigem rohkem, sest see vürtsikus jääb muidu liiga intensiivne.

Vooderdasin koogivormi toidukilega.  Panin põhja küpsised ja edasi kihiti kohupiimamassiga, keskele ühe kihi vahele pane haput moosi. Neutraliseerib seda vürtsikat maitset. Kihtide vahele riivi, või siis vala sulatatud valget sokolaadi.

Lõpu kihile jäta ka küpsised ja kata kilega. Jäta seisma ööseks nt.

Järgmisel päeval vala vorm alusele. Kaunista. Olen kaunistanud sulatatud valge soksiga. Sel aastal tegin piparkoogi glasuurist kaunistused – said hästi jõulu ja talvelikud.