Ühel õhtul koorisin apelsini ja koorides tulnud lõhn oli nii hea, et ma otsustasin proovida teha sukaadi.
Mäletasin lapsepõlves et sukaad on suhkru sees ligunevad apelsinikoored.
Mõeldud-tehtud! Koorisin apelsini, fileerisin koorealuse valge osa, tükeldasin väikesteks kuubikuteks ning valasin pudi purki - sellele otsa rohke suhkur ja törts kuuma vett.
Et suhkur sulanduks, segasin segu õhtu jooksul korduvalt. Küll olen suht kindel, et see oleks ka ilma segamata sulanud.
Kokku tuli sellest sihuke mõnus tükkidega apelsinisiirup, mida on hea panna magustoitudele lisaks. Ma küll, et tea kaua see säilida võiks, kuid külmkapis usun, et omajagu.
Olles oma üllitise valmis saanud, hakkasin aga uurima, et mismoodi seda sukaadi siis õigupoolest tehakse. Selgus aga huvitav tõsiasi, et sukaad ei olegi miski siirupis apelsinikoor vaid suhkrus keedetud ja siis kuivatatud apelsinikoor, mida siis tükeldades saab magustoitudele lisada.
Olen üsna kindel, et proovin ka õige sukaadi tegemise ära.
see, mis sina tegid -- seda sai ka nõuka ajal tehtud, et miskit raisku ei läheks. Äkki tuleb sul endalgi lapsepõlvest meelde... Või oligi mõte geenidega kaasas...
ReplyDelete