Ja nagu ikka, sünnivad asjad vajadusest. Kingitus vajas pakendit ja käed tahtsid teha midagi ilusat. Nikerdada midagi inimestele, kes oskavad isetehtut väärtustada on eriti inspireeriv. Olgu see siis kasvõi pakend.
RIINA ingel.
Ega ju täpset ideed ei olnudki. Teadsin vaid, et tahan kuskile kleepida takuingli. Tegingi selle ja kleepisin ta lihtsalt ära. Et ingel liig takune ei oleks, sai ta kleidisabale punased helmekesed. Oli see ju ometigi jõulupakk. Meeleolu pärast lisasin ka nööri, mis pidi ingli lendu sümboliseerima. Samal ajal aga tuli kõrvaltoast Mangus kes ütles, et see on hoopis uisutav ingel. Ja ta oligi ju. Ma lihtsalt ei märganud seda enne. Ingel sai endale uisud ja paber uisujutid.
Sain vaid rõõmu tunda oma vaimusünnituse üle.
KALLIS LAPS SA OLED TÕESTI ANDEKAS--ei tea kellesse--vist vanaemasse
ReplyDeletetänud emme! Vanaemasse olen jah :) Mul tuli meelde, mis asi see oli mida tehes ma tundsin endas vanaema. Tegin meie kohvimasinale, mis on riiuli all, kohviubade valamie abivahenid. Ühest veepudelist. Endal oli koomiline tunne, aga noh, see aitab hädast välja :)
ReplyDelete