See on nii nauditav, kuidas lõhnadel on aeg juures. Nõgeseid nuusutades näiteks kangastus silme ette Rägadiku talli ( või oli see laut) varemed.
Aga nüüd küpsetamise juurde.
Tutkisin enne tegemist paljusid erinevaid retsepte. Naadimuffineid on paljud blogijad küpsetanud ning variatsioone ja kirjeldusi on erinevaid omajagu. Kuna suur osa küpsetisest on juust, siis juustu valik on kindlasti määrava tähtsusega. Naadi kogus on ka enamasti kirjas kui peotäis või kimbuke. Kuskil retseptis nägin aga mõõtu: kokku pressitult 3dl. Naadi koguse osas läks pilt kohe oluliselt selgemaks.
Tegemine oli iseenesest lihtne, tulemus mõnus. Lapsed küll ei söönud, aga Mangus see-eest pistis kahe suu poolega.
Mina tundsin muffinis naadi maitset, Kata näksis ühe käega naati-teisega muffinit, et maitseid kokku viia ja Marit ütles, et juustu maitse on ülekaalus. Arutasime üheskoos, et sinihallitus juustu kasutamine tapaks naadi täiesti ära ja et juustuks tasukski pigem vähemaitsekat sorti kasutada.
Ühiselt aga arvati, et tegu on mõnusate küpsetistega, mida võiks ehk isegi järgi teha.
Vaja läheb ja teha tuleb:
värsked naadi lehed, kokku vajutatuna umbes 3dl
2 muna
1 sl suhkrut
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
veidi soola
100 g hapukoort
100 g riivitud juustu - panin poleks Parmesani ja Atleedi
100 g toasooja võid
Kalla naadilehtedele keev vesi, lase mõned minutid seista ning siis nõruta ja haki lehed peeneks.
Vahusta või ja munad kergelt suhkruga, lisa jahuga segatud küpsetuspulber ja sool, siis hapukoor, või, riivjuust ja hakitud naat. Sega tainas läbi, tõsta muffinivormidesse ja küpseta 200kraadi juures umbes 20 minutit või kuni pealt on kenasti pruunikad.
Vahusta või ja munad kergelt suhkruga, lisa jahuga segatud küpsetuspulber ja sool, siis hapukoor, või, riivjuust ja hakitud naat. Sega tainas läbi, tõsta muffinivormidesse ja küpseta 200kraadi juures umbes 20 minutit või kuni pealt on kenasti pruunikad.
NÄMM!
.
No comments:
Post a Comment