Noorkuu - külva seda, mis maapeal kannab

Helistasin emadepäeval ka Pisivanale. Rääkisime maast ja ilmast. Nagu viimasel ajal tavaline, läheb meie jutt nii või naapidi taimekasvatusele, maaharimisele, sellele kas ja kes ja millal tulbisibulad maapõuest nahka pani jne, jne. Ma niiii naudin neid vestlusi.  

Peenar, mis sel aastal on tulbitühi.

Muigasin mõned aastad tagasi ämma juttude peale, kus ta tundis kurba meelt külmavõetud või näriliste poolt kevadel mitte ellu ärkavate taimede üle. Näe- ma ei pidanudki väga vanaks saama, et mõista. Saan täna aru, millest ta rääkis ja mida tundis.

Ühtlasi uurisin vanemtaimekasvatajalt ka seemnete külvamise kohta ja seda et kas vanaema virga kodanikuna on juba seemned maasse saanud. Seepeale teadis ta aga rääkida, et on noorkuu (märkasin seda eelmisel õhtul ise ka) ning siis külvatakse maapeal kasvatavaid taimi. Ja nii on tehtud ammusest ajast ja nii töötab ka tänapäeval. Usun teda, sest tean, et ta teeb märkmeid oma toimetustest ja mitte ainult ei kirjuta üles vaid vaatab ja võrdleb tagasiulatuvalt neid ka.
 
Seetõttu tegin minagi ära maapealse saagiga külvi.

Külvasin:
uue portsu redist - esimene külv on juba pärislehtedega
salatisibulad
jääsalatit
aedoad
herned
tilli
rukkolat
patuga pooleks panin ka peeti - seda osalt ka lehtede otstarbeks.
 
Rohkem seemneid lihtsalt ei olnud. Või tõsi - porgandiseemet oli ka, aga kuna mul väga oluline on hea porgandisaak, siis eelmainitud info valguses käsi neid külvama ei kippunud.

Kartulid tõstsin idunema ka, et siis vana kuu aeg ja kui toomingad õitsele lähevad, saaks needki maasse panna.

Sel aastal võtan seda põllumajandust tõsisemalt kui kunagi varem. Näis kas põllumajandus mind ka võtab :)



.